Vene parlament: Katõni veresaunaks andis käsu Stalin

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Katõni veresaun on üks poolakate mälestusi Nõukogude Liidust.

FOTO: SCANPIX

Venemaa Föderatsiooni parlamendi alamkoda leppis kokku deklaratsiooni tekstis, mille kohaselt andis käsu tuhandete Poola sõjaväeohvitseride hukkamiseks Jossif Stalin.

«Palju aastaid salajastes arhiivides hoitud ja nüüd avalikustatud materjalid ei näita ainult selle hirmsa tragöödia ulatust, vaid seda, et Katõni kuritegu pandi toime Stalini ja Nõukogude liidrite otsesel käsul,» vahendas uudisteagentuur AFP deklaratsiooni, milles riigiduuma üksmeelele jõudis.

Arutelu parlamendis oli aga väga elav, kuna opositsioonilise Kommunistliku Partei rahvasaadikud leidsid, et 70 aasta eest toimunud veretöö panid toime natsionaalsotsialistliku Saksamaa sõdurid. Katõnist kujunes propagandistlik sümbol ning NSV Liit lükkas veretöö sakslaste kaela, millest kujunes Teise maailmasõja lõppedes nö ametlik versioon.

Ülejäänud parlamendis esindatud poliitilised jõud toetasid aga deklaratsiooni, kaasa arvatud Venemaa võimupartei Ühtse Venemaa saadikud. «Deklaratsioonil on ilma liialdusteta ajalooline tähtsus,» kinnitas riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov, kes kuulub Ühtse Venemaa ridadesse.

Seejuures kinnitati deklaratsioonis ka seda, et Stalini repressioonide ohvriteks langesid ka NSVLi kodanikud, kellest paljud on samuti maetud Katõni. «Tuhanded Nõukogude kodanikud, kes hukati 1936-1938 Stalini režiimi ajal, on maetud Katõni kraavidesse,» seisis avalduses. «Massimõrvade läbiviimise tehnoloogiat täiustati nende inimeste hukkamisega ning seejärel kohaldati seda samas kohas Poola sõjaväelaste peal.»

Pärast seda kui NSV Liit oli vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile okupeerinud 1940. aastal Poola idaosad ja vahistanud muuhulgas sealsed haritlased, riigitöötajad ja sõjaväelased, võttis NLKP poliitbüroo vastu 22 000 vangi hukkamisotsuse.

Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti maha tuhandeid Poola ohvitsere ja politseinikke. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.

NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi alles 13. aprillil 1990. aastal, kui kommunistliku impeeriumi viimane juht Mihhail Gorbatšov teatas, et Katõni veresauna pani Stalini käsul ning kommunistliku partei ja valitsuse tippjuhtide isiklikul heakskiidul toime NKVD. Sellele vaatamata ei kuulutanud toimunut inimsusevastaseks kuriteoks ja leiti, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.

Katõni veresaun tõusis taas maailma huviorbiiti 10. aprillil Smolenskis juhtunud lennukatastroofi tõttu. Paradoksaalsel kombel oli Poola ja Venemaa suhetes uut algust lootev Poola riigipea Lech Kaczyński ning teda saatev delegatsioon teel mälestusüritusele, et meenutada Katõni metsades tapetud kaasmaalasi.

Lennuõnnetuse järel on Poola ja Venemaa suhted märgatavalt paranenud ning Venemaa on avaldanud president Dmitri Medvedevi korraldusel osa Katõni massimõrva puudutavatest dokumentidest, millele seni pääsesid ligi vaid valitud ajaloolased.

Tagasi üles