Norskamine rikub peresuhted

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud paarid magavad ühe partneri norskamise tõttu eraldi tubades.
Paljud paarid magavad ühe partneri norskamise tõttu eraldi tubades. Foto: SCANPIX

Uneapnoed põdeva inimese võib kaugelt ära tunda - nad on tavaliselt ülekaalulised, nende kaela ümbermõõt on suur ja silmad vidukil. Nad on selgelt unised, sest ööuni on kehv olnud, ja norskavad.

Vahel esineb sellistel inimestel küljelt vaadates selgelt tagapool asuv alalõug, kirjutab portaal Terviseuudised. Nende kehakaal muudkui tõuseb, sest uneaegne intermiteeruv hüpokseemia ei võimalda ainevahetusel normaalselt toimuda ja kardiovaskulaarseid haigusi lisandub järjest.  Enamik haigetest tarvitab kõrgvererõhu ravimeid.

On teada, et kooselus elavatest inimestest üle 35 protsendi magavad eraldi tubades, kui vähemalt ühel on raske uneapnoe. Norskajad eelistavad magada lahtise aknaga. Kui üks norskab, siis unehäired ja hommikune väljapuhkamatuse tunne on mõlemal.

Uneapnoe kaebuste hulgas on näiteks tahtmatud uinumise episoodid ärkveloleku ajal, kehv uni, väsimus või unehäire. Samuti ärkamine hingamispeetusega, õhu ahmimisega või lämbumistundega. Voodipartneri poolt täheldatakse valjut norskamist või hingamiskatkestusi.

Mida soovitada heaks uneks?

Rahvameditsiinist on teretulnud rahustavad teed (palderjan, meliss jm). Kasuks tuleb ka mõõdukas füüsiline koormus päeva jooksul. Alkoholi tuleb suhtuda äärmise mõõdutundega - pokaal veini enne und unekvaliteeti ei muuda, samas võtab see ärevust maha, sest toimib kui antidepressant.

Uneaegne hingamishäire võib tekkida ka kilpnäärme alatalituse korral, samuti erinevate kromosomaalsete muutuste tõttu - näiteks Downi sündroomiga patsientidel on pea kõigil uneapnoe. Vahel on abi hoopis nina-neelu või näo-lõualuu kirurgiast, intraoraalsest uneapnoe seadmest või ravist erinevate hingamisaparaatidega.

Unetuse kognitiiv-käitumuslikku teraapiat pakuvad mitmed psühhoterapeudid. Mõnedele haigetele saab soovitada ka füsioteraapia meetodeid. Vaba ninahingamine on heaks uneks oluline. Näiteks ninapolüpoosiga on kindlasti unehäired rohkem ja haiged norskavad sagedamini ja ka siin on oluline põhjuslik probleemile lähenemine.

Saledatele, piisava hammaste arvu ja hea igemete tervisega haigele soovitatakse spetsiaalseid hambaklambreid- intraoraalseid uneapnoe aparaate. Lisaks soovitatakse kaelasidet, mis pannakse öötundideks kaela ja pea ümber. Side nihutab alalõuga üles- ja ettepoole laiendades selliselt öötundidel hingamisteid.

Uneapnoele viitavad öised sümptomid on:

  • kaasmagaja poolt täheldatud hingamise pausid
  • norskamine
  • õhkuahmiv hingamine
  • uni ei võimalda väljapuhkamist
  • öine janu, öine urineerimisvajadus
  • voodimärgamine (lastel)
  • öine higistamine
  • ninakinnisus
  • liigne süljeeritus
  • impotentsus, liibido langus

Uneapnoele viitavad päevased sümptomid on:

  • liigne päevane unisus
  • väsimus
  • hommikune suukuivus
  • hommikused peavalud
  • raskused keskendumisel, tähelepanuhäired, kontsentreerumisraskused
  • liigne ärritatavus
  • meeleoluhäired
  • depressioon

Unehäirete ravi probleemid:

  • Unehäirete tähtust ja nende ravi vajadust alahinnatakse. Umbes 20 protsenti unehäirega patsientidest arutab oma probleemi arstiga ja ainult viis protsenti saab adekvaatset ravi.
  • Unehäireid ravitakse probleemi süvenematult uinutite ja rahustitega, mida ei saa õigeks pidada.

Unehäirete ravi eesmärgid:

  • Lühendada une saabumisaega.
  • Pikendada une kestvust.
  • Parandada unekvaliteeti.
  • Parandada päevast toimetulekut, vähendada päevast unisust ja väsimust.

Täispikka artiklit saab lugeda Terviseuudistest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles