Arhitektuurimuuseum avab neljapäeval, 28. jaanuaril näituse arhitekt Vilen Künnapu loomingust. Näitusega kaasneb palju uut materjali sisaldav kataloog ning esilinastub Jürgen-Kristoffer Korstniku lühifilm «Vaikne revolutsioon».
Arhitektuurimuuseumis algab Vilen Künnapu vaikne revolutsioon
26. jaanuar 2016, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldatav näitus «Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon» on esimene sellises mahus ülevaatenäitus Vilen Künnapu (s. 1948) loomingust nii arhitekti kui kunstnikuna, mis pöörab tähelepanu arhitekti kui loojanatuuri mitmekesisusele ning arhitektuuri vaatamise võimaluste paljususele. Ta on Eesti arhitektuuri elav klassik, ilma kelleta siinset arhitektuuri lähiajalugu on võimatu ette kujutada.
Künnapu kuulub 1970. aastatel arhitektuuri uuendanud põlvkonda, kelle looming on alati hästi seostatud ajastu suundumuste ja moevooludega. 1990. aastate alguse muutuste perioodil olid Vilen Künnapu ja Ain Padrik ühed aktiivsemad rahvusvahelistest arhitektuurivõistlustest osavõtjad ning kohaliku arhitektuurielu edendajad. Künnapu ja Padrik suutsid tandemina edukalt läbi lüüa ka taasloodud Eesti Vabariigis, projekteerides mitmed tähelepanuväärseid, tihti teravaid diskussioone tekitanud hooneid Tallinnasse, Tartusse ja mujale. 21. sajandil on nende looming liikunud lihtsa geomeetria ja religioosse vaimumaailma suunas, milles alati on kohal ka kunstiline mõõde.
Künnapu loominguline tegevus endiselt liiga aktiivne ja dünaamiline, et võimaldada elutööd ammendavat retrospektiivi. Künnapu n-ö vaimne ärkamine 2000. aastate algul mõjutas oluliselt autori hinnanguid ja vaadet oma loomingule, seda nii ümber mõtestades kui ka taaselustades hulga kujundeid varasemast töödest. Teine Künnapu uuemat loomingut mõjutav tegur on tänu pojale August Künnapule umbes kümne aasta eest tärganud kirg maalikunsti vastu. Siit leitud värvid ja kujundid on kandunud edasi arhitektuuri ning andnud aluse Eesti arhitektuuri kõige ekstsentrilisematele projektidele.
Arhitektuurimuuseumi näitus püüab kirjeldada erinevate mõjude koosluses sündinud sünteesi, kõrvutada Künnapu varasemaid, arhitektuuriajaloo klassikasse kuuluvaid hooneid arhitekti uute projektidega. Näituse rõhuasetus on pigem Künnapu vabaloomingul – joonistustel, kollaažidel ja maalidel –, mis aitavad arhitektuuris toimunud muutust nähtavaks ja arusaadavaks teha. Näha saab mitmeid uusi töid ja väiksemahulisi arhitektoone, lilleõiena kujundatud näitusesaali keskmeks on installatsioon «Punane stuupa». Näitusel linastub esmakordselt ka Jürgen-Kristoffer Korstniku lühifilm «Vaikne revolutsioon».
Näitusega kaasneb raamat «Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon». Raamatu avab Veljo Kaasiku eessõna ja juhatab sisse Indrek Grigori essee Künnapu loomingulisest sünkretismist. Künnapu enese seisukohti vahendab Sven-Erik Stambergi intervjuu ning Künnapu kultuslikule loojakuvandile heidab valgust Peterburis tegutseva arhitektuurikriitiku Ksenja Litvinenko artikkel nn Elevandimajast. Raamatu kujundas Angelika Schneider.
Vilen Künnapu sündis 30. juunil 1948 Tallinnas. Lõpetas 1966. aastal Tallinna 46. keskkooli, õppides seejärel Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri erialal (lõpetas 1971). Aastatel 1969–1991 töötas arhitektina EKE Projektis, alates 1991. aastast arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik. 1992–1995 töötas Tallinna peaarhitektina. Lisaks edukale arhitektikarjäärile osalenud nii arvukatel kunsti- kui ka arhitektuurinäitustel Eestis ja välismaal (Soome, Rootsi, Suurbritannia, USA, Taiwan jt), avaldanud mitmeid raamatuid ja näitusekatalooge («Künnapu & Padrik. Valitud töid», 1999; «Üle punase jõe. Valitud tekste 1972–2001», 2001; «Templid ja tornid», 2007; «Koht. Kujund. Energia. Valitud tekste 2002–2010», 2010). Pälvis 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi. Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige, Tallinna Tehnikakõrgkooli professor.
Näituse kuraator Indrek Grigor
Näituse kujundus Vilen Künnapu ja Paulina Pähn
Näituse graafika Marko Kekišev