Ida-Virumaal asuv Tartu Ülikooli Narva Kolledž sai uue hingamise tänu uuele õppehoonele, mis ehitati Narva vanalinna südamesse vana börsihoone asukohale. Kolledžihoone mahutab lisaks tudengitele mõeldud auditooriumitele ka linnarahvale avatud raamatukogu ning väärikate keldrivõlvide all on oma koha leidnud näituseruumid.
Huvitava arhitektuuriga hoone
Narva kolledži õppehoonest pole võimalik lihtsalt mööda minna, selleks on hoone fassaad liiga silmatorkav. Narva raekoja väljakuäär oli ka vanasti täidetud väärikate hoonetega. Nii asus seal börsihoone oma paksude kiviseintega. Uue aja arhitektid kujundasid õppehoone fassaadi kordama börsihoone fassaadi. Eriline on väljasirutuv katusejoon, mis laseb aimata ajaloolise börsihoone kunagist mahtu.
Narva kolledži haldusjuhi Jaanus Villiko sõnul teevad hoone eriliseks väga läbimõeldud ruumilahendused. «See on üsna haruldane uute hoonete puhul, kus põhirõhk läheb pahatihti lihtsalt hoone rajamisele ning ruumilised ja tehnilised lahendused on teisejärgulised,» sõnas Villiko. «Õnnestunud ruumilahendused on teinud kolledžihoone linnarahvale armastatud kohtumiskohaks. Juba hoone planeerimise faasis oli see üks meie ootustest. Tol ajal küsisime kolledži õppurite ja töötajate käest, kuidas nemad sooviksid uut hoonet näha ja milliseid funktsioone võiks see endas kanda. Küsisime ka Narva linna elanikelt, millised on nende ootused ehitatavale majale, mis funktsioon võiks ruumidel olla lisaks akadeemilisele õppetööle?»
Hoone võimaldab kõiki ruume otstarbekalt kasutada, et edukalt praktiseerida erinevaid õppevorme ja -metoodikaid. Villiko selgitab, et kujunduselementide valikul pöörasid nad tähelepanu pisiasjadele, näiteks on paljudes kohtades võimalus nutitelefone laadida või liigiti prügi ära panna. «Soovisime, et maja oleks innovatiivne ja noortepärane, nii näiteks on suunaviidad kuvatud valgusega põrandale,» ütles Villiko. «Hoone võimaldab korraldada lisaks akadeemilisele õppetööle väga eriilmelisi üritusi ja kultuurisündmused annavad omakorda volüümi juurde akadeemilisele elule.»
Päev täis tegevust
Villiko sõnul soovisid nad, et maja oleks avatud võimalikult palju ja paljudele. Hoone sisekujundus tehti eesmärgiga anda majas viibivale inimesele rohkem võimalusi erinevateks tegevusteks. «Soovisime heas mõttes, et maja hoiaks neid kinni, et tudengid ei jookseks kohe pärast loenguid minema. Loodame, et see soodustab huvi õppimise vastu,» selgitas Villiko. «Vahe uue ja vana hoone vahel on ikka mõõtmatu. Vanas majas puudusid elementaarsed õpitingimused, nüüd uues majas on need olemas. Siin on mitmekesine õppe- ja toimetamise keskkond ja huvitava planeeringuga rõduga raamatukogu. Mulle meenub üks Briti professor, kes tunnustas meie raamatukogu asupaiga valikut, et sellise rõduvaatega ruumi polegi direktori kabinetti planeeritud. Veel asub esimesel korrusel lebotamise ala ja sisehooviga kohvik. Omapärased on endisest börsihoonest säilinud võlvkaartega keldrisaalid. Juba muinsuskaitse nägi ette, et võtame need kasutusele. Lisaks näitustele toimuvad seal monoteatri etendused. Etendusi vaadatakse nii suure huviga, et kõiki soovijaid ei suuda me mahutada – ainult sadakond esimest pääsevad etendust nautima.»
Keldrisaalide populaarsust kinnitab ka tõik, et eelmisel aastal toimus neis ligi 50 erinevat näitust.
Vana õppehoone jäi elule jalgu
Narva kolledži rahvas oli enne uue ehitise valmimist üsna õnnetus olukorras, sest vana hoone oli külm, niiske ja kõle. 1964. aastal ehitatud maja oli amortiseerunud ega suutnud täita elementaarseidki kolledži tudengite ja õppejõudude ootusi. Tänane õppekeskkond vastab kaasaegsetele õpitingimustele ja kolledžirahva vajadustele. Soojad, valgustatud, ventileeritud ruumid on sisustatud kaasaegsete tehniliste lahendustega, tekitavad inimestes hea enesetunde ning soovi õppimisega rohkem tegeleda ja hoones viibida.
Villiko sõnul on uus hoone üks Tartu Ülikooli ökonoomsemaid õppehooneid ja nad ei pea suuri ülalpidamiskulusid tasuma töötajate palgafondi arvelt.
«Üks asi, mis kohe meenub: uues majas hakkasid inimesed üksteisele naeratama. Inspireeriv keskkond nakatas hea enesetundega paljusid, meie külastajad on lausa vaimustatud. Pole ju tähtis maja ise, vaid asjaolu, et see on tuledes, täis toimekaid inimesi. Me ju tegutsesime ennegi, aga praegune keskkond toob meie võimekuse hästi välja,» kinnitas Villiko. «Meil käib palju väliskülalisi, oleme riigile siinse piirkonna tugipunkt. Siin on toimunud poliitilisi esinduskohtumisi, tihti määravad valitsusringkonnad oma kohtumised siia majja. Piirkonna ettevõtjad peavad ärikonverentse kolledži ruumides. Kuna meie uksed on avatud kõigile, siis kõiki sihtrühmi ei jõua üles lugeda.»
Uue hoone ehitamisega ei soovitud niivõrd tudengite arvu suurendada, kuivõrd parandada olemasolevate õpivõimalusi. On ilmselge, et uus õpikeskkond võimaldab laiendada rahvusvahelist koostööd, huvitav projekt on suvised vene keele kursused USA tudengitele. Info sellisest võimalusest levib ning huvilisi on tekkinud ka teistest riikidest. Seega pakub uus hoone kasutust aastaringselt. Villiko sõnul poleks vana hoonega niisugune kursus mõeldavgi olnud. «Tänapäeval õpitakse ka avatud ülikooli õppevormis, nende õpilaste jaoks on uus keskkond tublisti kaasa aidanud õppetöös osalemisele. On ju üsna raske leida motivatsiooni minna külmadesse, halva ventilatsiooniga õpperuumidesse. Huvi õppida on suuremaks läinud. Vastuvõtukonkurssidel on mitmele õppekavale päris tihe konkurss. Suur väljakutse on arendada koostööd maakonna ettevõtjate ja arendusasutustega. Uus keskkond on tõstnud ettevõtjate usaldust kolledži vastu ning koos kavandatakse pikemaajalisi koostööprojekte,» selgitas Villiko. «Suur väljakutse Narva kolledži jaoks on rajada uus majutushoone, kuhu saaks üliõpilasi, välispartnereid ja õppejõude majutada.»
Uus sümbol linnapilti
Paljudele funktsioonidele lisaks, mida uus hoone endas kannab, tegutseb kolledžis ka Narva Jazzklubi, pakkudes kaks korda kuus 60–100 inimesele mõnusaid kontserte. Narva olusid arvestades on tulemus muljetavaldav. «Ilma taolise majata poleks meil kindlasti sellisel kujul džässklubi. Hoone olulisust on raske üle- või alahinnata. Narva linna on tekkinud täiesti uus sümbol senise kindlusehoone, bastionite ja Kreenholmi manufaktuuri hoonete kõrvale. Narva vanalinn oli enne unne suikunud linnaosa, kolledž on siia tekitanud omamoodi tuiksoone, moodustades toreda koosluse Narva promenaadi ja Pimeaiaga,» tõdes Villiko. «Kui uus hoone saab hoobilt üheks linna sümboliks, on see kõnekas fakt. Valdav enamus linnakodanikke on hoone omaks võtnud, külmaks ei jäta see aga kedagi.»
Kolledžile on tähtis «avatud uste poliitika» – maja on kõigele avatud, nii õppuritele, turistidele, linnaelanikele kui ärimeestele, võimaldades määrata kohtumisi istumisalale, kohvikusse või suunduda keldriruumidesse näitusi vaatama.