Reedel esineb Rakvere Jazzikohvikus üks haruldane lind, keda Ajavareseks kutsutakse. Haruldase külalise elukommetest ja hingeelust jutustab bändi kitarrist Paul Daniel.
Ajavares Jazzikohvikus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole ammu kohanud nii toredat bändinime, kui seda on Ajavares. Mismoodi nimi tekkis?
Nimi sai tuletatud loost “Varastatud aeg”, see on Teet Raigu lugu. Lihtsalt see ei tulnud. Ei oskagi täpselt öelda, kes selle peale tuli. Ajavares elab hästi, tagasihoidlikult ehk.
Käisime just oktoobri keskel Šveitsis, juba teist korda, oli selline puhkusereis.
Nimest veel niipalju, et tahtsime bändile eestikeelset nime, aga et see ei tähendaks midagi konkreetset.
Kui Ajavares oleks hoone, siis milline? Elumaja? Teletorn? Väike külakirik?
Võib-olla kõrge puu, mille otsas on suur linnupesa, kuhu on tassitud ümberkaudsetest maadest igasugust träni kokku.
See träni, on see lihtsalt suvaline kila-kola või koosneb see lauahõbedast ja kuldehetest?
Lihtsalt träni, aga selline, mis meile kasulik on, ja ehk ka kuulajatele.
Vaatasin jah, et esinete välismaal mingitel vahvatel festivalidel, Eestis mitte just eriti tihti.
Tegelikult me ei esinegi välismaal nii palju, Rumeenias oleme käinud veel lisaks Šveitsile. Esitame ju eestikeelset omaloomingut. Me tekstidest on osa eesti luuleklassika.
Seda luulerida panin tähele ja kõrv mõnules. Hing samuti. Samas natuke imestasin, et mismoodi väljamaal sõnadest aru saadakse.
Aga iga keele kõla on erinev. Ma arvan, et eesti keele kõla paelub välismaa kuulajat. Šveitsis tõlkisime lugude lühikokkuvõtted itaalia keelde: olime Lõuna-Šveitsis, kus räägitakse palju itaalia keelt.
Põhiliselt on tekstide kirjutaja Mingo Rajandi. Ja mis luuleklassikasse puutub, ise olen viisistamiseks valinud Juhan Liivi - “Ilus ta ei ole”, “Sa tulid” - ja teiste tekste.
Kui palju te uute lugude tegemisel vareste kombel kraaklete?
Prooviprotsess on oluline. Loo autor toob n-ö skeleti, mille peale siis ehitame. Vaidlemist on kohati palju. Loo autor ütleb lõppsõna, kuigi see ei pruugi nii jääda.
Ma arvan, me oleme aja jooksul õppinud omavahel paremini suhtlema. See ei tähenda, et erimeelsusi ei oleks. Loomeprotsess võib olla väsitav, kuid kui midagi sünnib, on kõik andeks antud.
Palju teil kontserdil seda tühja ruumi on, mida improdega täita?
Improvisatsiooni laval on, ja vahel väga lahtisi otsi ka. Aga on lugusid, mis on enam-vähem paigas. Selline balanss on ilmselt teadlikult valitud.
Mis Ajavaresest tulevikus saab?
Ootame reisi Moskvasse detsembris ja tahame uut plaati salvestada jaanuari alguses.
Koosseis
• Liina Saar (laul, väikekannel), Mingo Rajandi (kontrabass, basskitarr), Danel Aljo (saksofonid), Teet Raik (trompet, flüügelhorn), Paul Daniel (kitarrid, bandžo), Ahto Abner (trummid).