Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets ütles täna Eesti uue kümnendi väljakutseid käsitleval foorumil haridusega seonduvatest probleemidest rääkides, et haridusvaldkonnas takistavad olulisi otsuseid langetada eripalgelised vaated.
Heidmets: hariduse arengut takistavad eripalgelised vaated olulistele otsustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas saaks siin Heidmetsa hinnangul kokkulepete saamiseks riigimehelikku pilku ja abi pakkuda Eesti Koostöö Kogu või Arengufondi laadsed organisatsioonid.
«Inimvara on Eesti kriitiline ressurss ning haridus on inimvara oluline vääristaja, liigutaja ja suurendaja,» sõnas ta. «Samas minu muljete kohaselt on hariduse vallas mitmes olulises valdkonnas välja kujunenud suhteliselt eripalgelised vaated – see on hakanud takistama otsustamist.»
Heidmetsa sõnul on tekkinud mitmed vastuolulise vaadete paarid: näiteks tahetakse, et Eesti noored läheks maailma tarkust koguma ning parim maailma tarkus liiguks läbi Eesti ja jääks siia pidama.
«Samas pelgame ühesuunalist liikumist - kui nad lähevad ja ei tulegi tagasi, me pelgame ka inglise keele domineerimist haridussektoris ning mõned meist kardavad uut immigratsiooni,» selgitas ta.
Heidmetsa hinnangul küsitakse muu hulgas ka, kas Eesti haridus on kuskile kaldus ja kas kõrgharidus peaks olema tasuline või tasuta ning milline on venekeelse hariduse roll.
«Erinevaid positsioone on palju. Mulle tundub, et Eesti edasine areng on paljuski takerdunud selle taha, et me pole suutnud nendes positsioonides kokku leppida,» sõnas ta.
Heidmetsa arvates võiks Eesti Koostöö Kogu või Arengufondi roll olla riigimeheliku pilgu ja platvormi pakkumine sellist tüüpi vastuoluliste vaadete selgeksrääkimiseks.