Teismeliste seitse surmapattu (1)

, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marika Palmi lavastuses «Moraal» mängivad Adeele Sepp ja Rait Õunapuu.
Marika Palmi lavastuses «Moraal» mängivad Adeele Sepp ja Rait Õunapuu. Foto: Ugala/Heigo Teder

Ugala teatrimaja on küll remondis, aga tundub, et Ugalast tuleb mürtsu ja kärtsu sellevõrra topelt. Kui Ugala ajutine black box ehk UBB on juba korduvalt äramärkimist leidnud, siis mõne päeva eest esietendunud «Moraal» on etenduspaigana kasutusele võtnud hoopis Viljandi Lennukitehase, mis atmosfääriga samuti heas mõttes üllatab. Sinna on lavastaja Marika Palm paigutanud raju hoiatusloo noortele.

Näitlejad Adeele Sepp ja Rait Õunapuu ühes muusik Kaarel Kuusega mängivad maha loengmuusikali, mis haarab intensiivsusega nii kaasa, et isegi publik saab näitlejatega hinge tõmmata alles siis, kui on aeg aplausiks.

Laval on kahe näitleja esituses üle kolmekümne tegelase, kes mahutuvad seitsmesse hoiatusloosse, raamiks seitse surmapattu. Muide, kaasa aitavad ka äärmiselt leidlikud ja stiilsed kostüümid Neoon Mustalt. Kui «teismeline» oleks diagnoos, siis lugudest läbi jooksvad karakterid on selle (lavastuse kontekstis: surma) haiguse sümptomid. Küllap leiab igaüks äratundmismomendi. On selleks siis vaataja ise või mõni tema tuttav. Minu teatrikaaslane väitis näiteks, et tema nägi laval pidevalt hetki minu igapäevasest käitumisest. Sinna siis see lootus, et teismeliseiga on minust ammu möödas... Võin end lohutada vaid ehk sellega, et lavastaja ja näitlejad on mängitavatesse tegelastesse suhtunud empaatiliselt. Ükski tegelane ei ole üdini halb.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles