Ida-Ukraina sõjateated pole tükk aega olnud Eesti meedia huviorbiidis, kuid mitte seetõttu, et seal on saabunud rahu ja vaikus. Vastupidi, vaherahust on asi kaugel ja Venemaa poolt relvastatud ja juhitavad üksused jätkavad rünnakuid Ukraina armee positsioonidele nii otse kui kaudtulega.
Tulekontaktide poolest on kõige intensiivsemaks piirkonnaks Donetski linna ümbrus nii läänes kui ka põhja pool. Mõlemas suunas kasutavad Venemaa okupatsioonijõud miinipildujaid, granaadiheitjaid, raskekuulipildujaid ja käsirelvi. Donetski kõige läänepoolsemasse linnaossa on venelased koondanud täiendavaid jõudusid ja soomustehnikat. Üldse on Donetski linn muutunud Ukraina luure andmetel vene sõjatehnika koondumis- ja ladustamispaigaks. Metallimüüjate poolt tühjaks tassitud tööstusettevõtete angaaridesse on mugav peita nii tanke kui ka iseliikuvaid suurtükke, mida on viimastel kuudel jätkuvalt ohtrasti transporditud üle piirilõigu, mida alates üle-eelmise aasta sügisest kontrollib Venemaa.
Peale Donetski on Ida-Ukrainas Venemaa poolel sõdivate relvajõudude oluliseks koondumisalaks Gorlovka linnastu Donetskist põhjas. Sinna on liigutatud soomustatud üksusi ja lisaks ka kaudtulevõimekust alates miinipildujatest ja lõpetades reaktiivraketisüsteemidega Grad. Gorlovka piirkonnas on pärast venelaste üksuste tugevdamist toimunud ka märkimisväärne tuletegevuse aktiivsuse kasv Ukraina eesliini tugipunktidele. Muuhulgas on saanud tihedaks tulelöögid põhjapool asuvast Zaitseve asulast, mida on episoodiliselt saatnud katsed liikuda ukrainlaste vasakule tiivale üle Žovanka jõe.
Venemaa taktikaline vaikusperiood sügisel, kui sanktsioonide pikendamine rahvusvahelise üldsuse poolt oli alles õhus, on praeguseks asendunud täiesti tuima ja konventsionaalse sõjategevusega. Selle ainsaks hübriidelemendiks on oma ilmselge osaluse eitamine. Samas kõnelevad igapäevased rindeteated kümnetest kokkupõrgetest nii lühikeste tulekontaktide kui ka väikeste pealetungikatsetega siin-seal rindejoonel.
Venemaa taktikaline vaikusperiood sügisel, kui sanktsioonide pikendamine rahvusvahelise üldsuse poolt oli alles õhus, on praeguseks asendunud täiesti tuima ja konventsionaalse sõjategevusega.
Miinipildujate ja kõigi jämedama kaliibriga relvade keelustamine aastataguse Minsk-2 kokkuleppega pole ilmselgelt enam aktuaalne, sest 82-millimeetritste miinide kõrval sajab Ukraina armee pihta ka 120-millimeetriseid. Neid rakendatakse eesliinil juba väiksemagi ebamugavustundeta. Kokkuleppeid endid on mitme asjatundja poolt hinnatud surnult sündinud lapseks, kuna Putini esindajate vaherahulubadustele järgnes ju aktiivne pealetungitegevus Debaltseve platsdarmil täpselt aasta tagasi ning uute territooriumide hõivamine.
Praeguseks on okupeeritud territoorium püsinud suures osas samana, väikese ääremärkusega, et aastavahetuse paiku hõivasid Vene okupatsiooniväed Donetski oblasti lõunaosas asuva Kominternovo asula Mariupolist kirdes ja selle ümbruse, mis jäi pikka aega vaenupoolte vahelisele alale.
Märkimisväärne jõudude koondumine on okupeeritud alal leidnud aset ka Luganskist põhjas Vesela Gora asula piirkonnas, mis asub täpselt üle jõe Štšastja nimelisest linnakesest, mida venelased on proovinud seal asuva elektrijaama tõttu tulutult vallutada alates oma suurpealetungist poolteist aastat tagasi. Lisaks tugevdatud pataljonile on Vesela Gorast edelasse paigutatud suurtükke. Samuti on Ukraina pool täheldanud jõudude ja sõjatehnika koondamist Kirovi ja Stahhanovi ümbruskonda, mis jäävad Luganskist ligi 60 kilomeetri kaugusele läände.
Toimuv ei viita Venemaa valmisolekule tõmmata kokku sõjategevust Ida-Ukrainas, vaid vastupidi süvendab veendumust soovist Ukrainat pikaajaliselt sõjaliselt survestada.