Arhitekt Ülar Mark võrdles teenetemärki klaasist majaga

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurivedur 2006 Ülar Mark
Kultuurivedur 2006 Ülar Mark Foto: Liis Treimann

«Vastik pool on see, et selle märgiga juhitakse tähelepanu minu isikule. Toredam oleks, kui selle oleks saanud meie meeskonnad. Ma ei tööta ju üksi,» ütles presidendi otsusega Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud arhitekt Mark. «Minu nimi selles tekitab vibra, mis ei lase tööd täna tööd edasi teha.»

Kui teenetemärk oleks maja, siis oleks see igalt poolt ja ümberringi klaasist, arutles Mark. «Väga läbipaistev, seal oleksid külma ja sooja kambrid vaheldumisi. Natuke ülevalgustatud. Liiga palju valgust. Natuke kõle, sest suur institutsionaalne teema ongi kõle. Kui oma laps ja naine ütlevad, et sa oled väga tore ja armas olnud sellel aastal, siis see on soojema valgusega, tuleb meelde näiteks küünal laua peal.»

«Ma kindlasti ei kuulu nende hulka, kes ütlevad, et see on nõme. See on meie riigi osa, suure süsteemi üks osa. Ega me ei saa linnavalitsust ega parlamendihoonet projekteerimata jätte, sest see natuke külm või kõle on. Sama ka teenetemärkidega – olemuselt kõle, aga selle maja keldrisse läheb üks trepp, mis viib sooja pehmesse tuppa.»

Teenetemärgid on tunnustus inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles