Presidendil peab esimesest ametipäevast olema isiklik arst, ütles usutluses ajalehele Neatkarīgā Rīta Avīze Läti kardioloogiakeskuse juht Andrejs Ērglis.
Kardioloog: presidendile tuleb ametisse astudes määrata ihuarst
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riik peab oma ametikandjatest rohkem hoolima. Tippametnikud ei kuulu enam iseendale,» ütles Ērglis. Ta lisas, et peab olema inimene, kes jälgib ja konsulteerib presidenti, ning näiteks kui riigipeal on palavik, rakendab kohaseid meetmeid.
Ta meenutas, et 1996. tuli selle mõttega välja president Guntis Ulmanis, kuid see ei saanud toetust.
«Praegu võime juba öelda, miks olukord president Raimonds Vējonisega nii kaugele jõudis. Tal oli mitu päeva palavik, kuid tugeva mehena ja arvestades tohutut tööhulka - valitsuse moodustamine, väliskonverentsid jms, kannatas ta ära. President ei pööranud halvale enesetundele tähelepanu,» ütles Ērglis.
Ta rõhutas, et Läti kardioloogid aitavad lihtinimest samamoodi kui presidenti. «Mis puutub kardioloogiat, siis kõige rohkem rõõmustab mind see, et ei ole inimesi, keda me ei aitaks,» ütles Ērglis, rõhutades, et pika kogemuseta ei oleks andnud sellist operatsiooni teha.
Teadupoolest tehti president Vējonisele 20. jaanuaril südameoperatsioon. Arstid lõikasid välja nakatunud südameklapi ja asendasid selle proteesiga. Presidendi olukord on praegu püsikindel.