Europarlament toetas üle-euroopalise lähenemiskeelu kehtestamist

Sissemurdmine.

FOTO: SCANPIX

Kuriteoohvrid, keda ühes Euroopa Liidu liikmesriigis kaitstakse, peavad tulevikus olema kaitstud ka teise liikmesriiki kolides, seda tänu Euroopa lähenemiskeelu ettepanekule, mille parlament teisipäeval vastu võttis.

Saadikud laiendasid reegleid nii, et kaitse kehtib mitte ainult soopõhise vägivalla ohvritele, vaid mis tahes kuriteo ohvritele, teatas europarlamendi pressiesindaja.

Kaitsemeetmed on olemas kõikides liikmesriikides, ent need kaotavad kehtivuse, kui inimene ületab piiri. Euroopa lähenemiskeeld tagab, et isikule ühes liikmesriigis pakutav kaitse kehtib ka teises liikmesriigis, kuhu inimene kolib või on kolinud.

Täiskogu kiitis täna heaks Euroopa Parlamendi esindajate ning Belgia eesistumise poolt kokku lepitud kompromissi - selle poolt hääletas 610, vastu 13 ja erapooletuks jäi 56 saadikut. Järgmisena peab kokkuleppe heaks kiitma nõukogu tervikuna.

Kaitse kõikidele kuriteo ohvritele

Ehkki enamasti pakutakse kaitset soopõhise vägivalla ohvriks langenud naistele, saab kaitset pakkuda kõikidele vägivallaohvritele. Direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta kõiki vägivallaohvreid, mitte üksnes soopõhise vägivalla ohvreid, võttes arvesse iga asjaomase kuriteo liigi spetsiifilisust.

Uued reeglid hõlmavad ohvreid või võimalikke ohvreid, kes vajavad kaitset «teise isiku kuriteo eest, mis võib mis tahes viisil ohustada isiku elu, kehalist, psühholoogilist ja seksuaalset puutumatust (nt hoida ära mis tahes vormis esinevat ahistamist) või väärikust või isikuvabadust (nt hoida ära isiku vastu tahtmist teise riiki toimetamist, ebaseaduslikku jälitamist ja muul kujul esinevat kaudset sundimist), ning hoida ära uusi kuritegusid või leevendada toimepandud kuritegude tagajärgi».

Ründaja eemale hoidmine

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda üksnes siis, kui varem on otsuse teinud riigis vastu võetud kaitsemeede, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu järgmist kohustust või keeldu:

* keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;
* keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine;
* keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele.

Piiriülene kaitse

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda kaitstava isiku taotlusel, kui ta otsustab asuda elama teise liikmesriiki või juba elab seal või kui ta otsustab viibida või juba viibib teises liikmesriigis. Kaitsmisotsuse teinud riik annab seejärel välja Euroopa lähenemiskeelu ning edastab selle riigile, kuhu kaitstav isik kolib või on juba kolinud.

Kuna liikmesriikides on eri laadi asutustel (kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelevad asutused) pädevus anda välja ja jõustada kaitsemeetmeid, ei pea täidesaatva riigi pädev asutus tingimata võtma vastu sama kaitsemeedet mis otsuse teinud asutus, vaid tal on teatav vabadus võtta vastu mis tahes meede, mis on tema meelest siseriiklike õigusaktide alusel sarnase juhtumi puhul piisav ja asjakohane, et pakkuda kaitstavale isikule jätkuvat kaitset.

Ohvri sugulaste kaitsmine

Tänu parlamendile saab kaitset osutada ka Euroopa lähenemiskeelu taotleja sugulasele.

Kui direktiiv võetakse vastu, peavad liikmesriigid selle võtma üle kolme aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist.

Tagasi üles