Möödunud aastal esitas justiitsminister Urmas Reinsalu kava, kuidas pidurdada õigusloome vohamist. Tulemus: kooskõlastamata seadusi sai varasemast kaheksa korda rohkem.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaata, milliseid seadusi Reinsalu veel kooskõlastuseta on jätnud
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
5. veebruar 2016, 17:56
Vaata, milliseid seadusi Reinsalu veel kooskõlastuseta on jätnud
Reinsalu tuli oma õigusloome vähendamise kavaga lagedale möödunud aasta sügisel. Pärast seda on justiitsministeeriumisse kooskõlastamiseks jõudnud 35 dokumenti, millest 12-le näitas minister punast tuld. Märkimisväärne on see, et sobimatu 12 dokumendi hulgas oli ka kolm «VTK-d», mis on viimastel päevadel saanud kuulsaks suure tüliõunana.
Kuigi lühend VTK võib vähemnoorel põlvkonnal tekitada huvitavaid assotsiatsioone, on tegemist hoopis seaduse väljatöötamise kavatsusega. Ja nagu eilne päev näitas, on justiitsminister Reinsalu ja alkoholiseadust vedava Jevgeni Ossinovski konflikti peapõhjus just selle sama VTK ehk väljatöötamise kavatsuse puudumine.
Kuigi avalikkusele võis jääda mulje, et Ossinovski seadus oli esimene, millele Reinsalu VTK puudumise pärast jala taha pani, on tegelikkus – nagu ikka – keerulisem.
Nagu eespool mainitud, saatis justiitsministeerium 2015. aasta viimastel kuudel pikale lainele üheksa seaduseelnõu. Alljärgnevast selgub, et rohkem kui poolte eelnõude puhul oli põhjuseks selle sama VTK puudumine.
- Keskkonnaministeeriumi Maapõueseaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: peaaegu 300 sisulist märkust, probleemid rakendusaktidega ja seaduse jõustumise liiga lühike tähtaeg.
- Rahandusministeeriumi Riigihangete seaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: palju sisulisi märkusi.
- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: seose tuvastamine seadustiku kohaldamisalaga oli keeruline.
- Haridus- ja teadusministeeriumi Erakooliseaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: VTK puudumine ja vacatio legis.
- Rahandusministeeriumi Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: puudulik mõjude analüüs ja VTK puudumine.
- Siseministeeriumi Rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: VTK puudumine, puudulik mõjude analüüs ja tehnilised probleemid andmete ristkasutusega.
- Haridus- ja teadusministeeriumi Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: VTK puudumine ja vacatio legis.
- Keskkonnaministeeriumi Ruumiandmete seaduse, äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: puuduvad rahalised vahendid arendusteks, VTK puudumine.
- Siseministeeriumi Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Keeldumise põhjus: sama asja saaks teha üheskoos järgmisel aastal ülevõetava direktiiviga.
Kui vaadata statistikat, siis 2014. aastal jõudis justiitsministeeriumisse kooskõlastamiseks 136 dokumenti. 115-st seaduseelnõust ei pälvinud heakskiitu 5 ja 21-st VTKst 2.
2015. aasta jaanuarist detsembri alguseni paluti justiitsministeeriumilt heakskiitu 107 dokumendile. Seaduseelnõusid jäeti kooskõlastamata 11 ja VTK-sid 6. Nagu näha, on kooskõlastamisest keeldumine kasvanud ning olukord on eriti karmiks läinud 2015. aasta viimastel kuudel.