Euroopa Komisjon jätkab Eesti suhtes asüüli teemal rikkumismenetlust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asüülitaotlejate keskus Soomes. Illustratiivne foto.
Asüülitaotlejate keskus Soomes. Illustratiivne foto. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval rikkumismenetluse jätkamisest Eesti ja veel kuue riigi suhtes, mis ei ole täielikult oma seadusandlusesse üle võtnud Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi kõiki sätteid.

Komisjon kutsus Eestit, Saksamaad ja Sloveeniat teatama meetmetest, mis nad on võtnud, et EL-i varjupaigaprotseduuride direktiiv, mis sätestab rahvusvahelise kaitse andmise ja selle äravõtmise ühtsed protseduurid, oma seadustesse viia. Komisjon saatis Eestile ja teistele riikidele selles osas põhjendatud arvamuse, mis on kolmeastmelise rikkumismenetluse teise etapi algus.

Rikkumismenetlus koosneb kolmest etapist, mille esimeses saadab Euroopa Komisjon riigile märgukirja. Kui see ei saa komisjoni jaoks rahuldavat vastust, esitab Euroopa Komisjon põhjendatud arvamuse, millele riik peab kahe kuu jooksul vastama ning kinnitama, et vajalikud meetmed on võetud. Kui riik seda ei tee, on Euroopa Komisjonil õigus riik rikkumismenetluse kolmanda etapina Euroopa Kohtusse anda.

Siseministeeriumi esindaja teatas kolmapäeva õhtul BNS-ile, et Euroopa Komisjon saatis 23. septembril 2015 Eestile kirja, milles juhtis tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta ülevõtmise hilinemist siseriiklikkusse õigusesse. «Eesti on praeguseks vastavad põhjendused edastanud,» ütles siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets.

Komisjoni kolmapäevase otsusest saab aga välja lugeda, et Eestis vastus ei rahuldanud Euroopa Komisjoni.

Siseministeeriumi esindaja selgitas, et direktiivi nõuete ülevõtmiseks vajalik välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu on valitsusest riigikokku saadetud ja see ootab teist lugemist.

«Direktiivi siseriiklikusse seadusandlusesse ülevõtmise hilinemine on hilinenud peamiselt kahel põhjusel. Möödunud aasta maikuus avaldas Euroopa Komisjon Euroopa rändekava, sealhulgas ettepanekud rakendada erakorralist ümberpaigutamise mehhanismi ning soovituse luua Euroopa Liidu ülene ümberasustamiskava. Euroopa Komisjoni algatuste pinnalt tuli üle vaadata, kas siseriiklikku seadusandlust on vaja muuta. Sellega kaasnes täiendav sisuline arutelu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise eelnõu osas. Eelnõu kiideti heaks 2015. aasta 3. septembri valitsuse istungil ning anti üle Riigikogule menetlemiseks. Praeguse seisuga ootab eelnõu Riigikogus teist lugemist,» selgitas Klopets.

Samas on Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) esitanud eelnõule oma parandused ja täiendused, mis on eelnõu heakskiitmise edasi lükanud. Oktoobri lõpus edastas IRL-i fraktsioon põhiseaduskomisjonile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatusettepanekud, millega sätestatakse ümberasustatavate ja -paigutatavatele pagulaste konkreetne ülempiir ja väärtusnormid, sealhulgas kohustus omandada eesti keele oskus vähemalt B1- ehk kesktasemel. Pärast parandusettepanekute esitamist on põhiseaduskomisjon eelnõu arutanud neljal korral, kuid ei ole veel otsustanud seda teisele lugemisele saata.

Kokku esitas Euroopa Komisjon kolmapäeval seitsmele riigile kokku üheksa põhjendatud arvamust, mis puudutavad ühtse varjupaigasüsteemi ellurakendamist. Saksamaale ja Sloveeniale oli komisjonil küsimusi kahel teemal, Eestile, Lätile, Kreekale, Prantsusmaale ja Itaaliale ühel teemal.

Euroopa Komisjoni otsus rikkumismenetlustega edasiminekuks tuli kolmapäeval koos laiema dokumentide paketiga, milles komisjon annab ülevaate rändekriisiga tegelemisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles