Koduperenaise lugu

Jill Alexander Essbaum «Üksildane naine on ohtlik naine» Foto: Raamat

Esimese raamatu saatus sõltub alati väga paljudest määramatutest asjaoludest. Kirjastuse uks ei avanenud esimese koputuse peale isegi Astrid Lindgreni või J. K. Rowlingi ees. Olen veendunud, et hea kirjandus kõneleb enda eest ise, aga selleks tuleb talle kõigepealt sõna anda.

Jill Alexander Essbaumi esikromaani tõlge eesti keelde, «Üksildane naine on ohtlik naine» jõudis minuni enne, kui olin autorist midagi kuulnud või teda originaalis lugenud. Ja kohusetundlikult lugesin läbi ka.

Kui kirjastus oleks säilitanud algupärase, saksapärase pealkirja «Hausfrau», kasvõi «Koduperenaise» kujul, oleks lugeja selle kergesti leidnud tõenäoliselt ilukirjanduse riiuleil, kusagil Katja Kettu «Keevitaja» ja «Ämmaemanda» kõrval. Praegu kaob ta ära kuhugi sinna, kuhu ei satu kunagi pilku heitma – kuigi müügiarvude osas ei tea muidugi kaasa rääkida.