Möödunud hooajal Esiliiga B tasandil debüüdi teinud Raasiku FC Joker saavutas kohe ka viienda koha. Klubi tegevjuht Jaan Jalas rääkis intervjuus, et meeskonna jaoks on oluline kodukoha tunde säilitamine.
1200 elanikuga Raasiku on suutnud publiku tribüünile tuua
16. veebruar 2016, 18:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raasiku on rahvaarvult üks väiksemaid kohti Vändra kõrval, kelle klubi on esindatud Eesti tippliigades. Mõistagi on väiksemal kohal sportlikult keerulisem stabiilselt väga häid tulemusi näidata. Kui kõrgele usute ja loodate, et suudate tõusta?
Oleme tõesti väike koht. Ei teagi, et nii väike koht oleks viimastel aastatel kõrgliigades esindatud olnud, kus reaalselt ka selle koha mängijad esindatud. Raasikul elab ligikaudu 1200 elanikku ja vallas 4700. Sportliku taset tõsta, säilitada, arendada on tõesti sellises väikeses kohas raske, aga pingutame ja saame hakkama, vähemalt seni ja praegu. Jätkame järjepidevat tööd noortega, nii poiste kui ka tüdrukutega. Palju sõltub ka valla elust, rahvaarvust, infrastruktuurist jne. Näiteks staadion on olemas, aga saal puudub, kus korralikke talvetreeninguid noorte ja täiskasvanute jaoks läbi viia. Peamine on säilitada seda taset, mis hetkel on, ja panna alati nii palju juurde kui võimalik.
Ma usun, et esindusmeeskonna jaoks oleks hetkeseisuga Esiliiga maksimum, aga oleme ikkagi amatöörmeeskond. Paneme rohkem rõhku sellele, et pakkuda valla noortele ja kõikidele teistele täisväärtuslikke sportimisvõimalusi, kui sellele, et unistada pilvepiirist. Unistused ja ootused peavad olema, aga kõige tähtsam on realistlikuks jääda ja loota parimat ning teha selle nimel kõvasti tööd. Kui oleme näinud, et mõnest mängijast on sirgunud lootustandev talent ja mängija ise soovib, siis oleme lasknud tal liituda mõne suurema klubiga ja seal arengut jätkata. Nii mõnigi noormees on meie klubist jõudnud noortekoondisesse või siis mänginud Eesti kõrgeimas liigas või teeb seda siiani. Ka meie esimene tüdruk oli eelmine aasta noortekoondisele lähedal. Loodame, et siis kui aeg on käes, leiavad nad oma kogemustega tee tagasi kasvatajaklubisse ja jätkavad seal klubi arendamise eesmärgil mängija, treeneri või kellegi teisena.
Kuidas on meeskonna koosseis uue hooaja eel muutunud?
Koosseis on peamiselt sama, mis möödunud hooajal. Lisaks on tagasi tuldud kaugelt maalt, vigastusest naasnuid, taasliitunuid ja uusi mängijaid. Eelmine hooaeg näitas, et saame sama meeskonnaga hakkama küll, kellega aastaid koos mängitud. Oma duubli lisamine IV liigasse aitab ka paremini esindus-duubli struktuuri kasutada – ka duubelmeeskonna mängib arvestatavaid mehi.
Kas mängijad elavad ja töötavad jätkuvalt Raasikul või käiakse Tallinnast mängudel ja trennides? Kui keeruline on sellistes tingimustes esindusmeeskonna treenimine ning sportliku taseme tõstmine?
Oleme kõik Raasiku ning selle valla mängijad, mõned ka kõrvalvaldadest. Meile on tähtis säilitada kodukoha tunne oma valla ja aleviku mängijate näol, kes on klubis üles kasvanud noorest peale. Peamiselt elatakse Raasikul ja kõrvalalevikus Arukülas. Tööl käiakse nii meie vallas kui ka Tallinnas, mis on meile piisavalt mugavalt lähedal. Mõni on kolinud töö tõttu küll Tallinnasse, aga sellegipoolest oleme me üdini Raasiku meeskond. Trenne teeme kui professionaalse suhtumisega amatöörmeeskond. Trennid toimuvad kõik Raasikul, mistõttu mõni mängija peab Tallinnast käima, aga suurt probleemi sellest pole.
Väikeses kohas on kindlasti ka omad plussid. Elu on näidanud, et sellistes kohtades suudetakse rahvast kergemini tribüünidele saada. Ka Raasiku ei ole selles mõttes erandlik. Mida teete te selleks, et kohalike elanike jaoks jalgpall korda läheks ning et nad tuleksid teid staadionile toetama?
Rahvas on alati meiega olnud ning täname neid selle eest! Raasikul käib mängudel keskmiselt natuke üle saja pealtvaataja, mis on sellise väikese koha kohta küllaltki rahuldav näitaja. Samas soovime alati rohkem väljakuäärset tuge juurde saada. Selleks peame veel rohkem ka ise omalt poolt pakkuma, nagu näiteks tribüüne juurde tegema, ideaalis võiks ka varikatus olla.
Paneme kodumängude puhul vallasiseselt ja ka kõrvalvaldadesse mängukuulutusi. Kajastame mänge ja klubi tegevusi sotsiaalmeedias. Kodumängude ajal loosime juba aastaid pealtvaatajate vahel välja auhindasid. Möödunud suvel loosisime poolaasta õnneloosi piletitega välja näiteks jalgratta. Elu käib meil seal ikka, kurta ei tasu, aga alati võiks paremini minna. Loodame, et inimesi niipea jalgpall ära ei tüüta. Kui midagi suuremat kuskil ei toimu, siis meie kodumängud on kahtlemata kõige rahvarohkemad sündmused vallas.
Eesmärk on edaspidi ka rohkem kõiksugu muid üritusi pakkuda jalgpalli näol kui ainult liigamängud. Näiteks suvised turniirid, pereüritused ja muud showmängud. Aga enne kui loota, et oleks rohkem publikut, rohkem mängijaid klubis, peame lootma, et kogu Raasiku ja selle valla elu paremini edasi läheks, rahvast rohkem juurde tuleks, Raasiku põhikooli renoveerimine koos uue (esimese) saali ehitusega kiiremas korras toimuks jne. Küll siis sportlik tase ka tõuseks ja toetajaid tekiks rohkem juurde.
Tahaks tänada kõiki, kes on hetkel ja olnud varasemalt meie klubi treenerid, mängijad nii noored kui ka vanemad poisid ja tüdrukud ning täiskasvanud, vabatahtlikud töötajad, klubi toetajad ja loomulikult fännid ning pealtvaatajad, et olete meiega olnud ja aidanud väikese Raasiku ning selle valla jalgpallikaardile jäädvustada. Samaoodi ja võimsamalt edasi!
Esiliiga B hooaeg algab Raasiku jaoks 28. veebruaril võõrsil Tallinna FC Flora U19 meeskonna vastu.