Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on pärast dokumendivõltsijate jõugu tabamist oktoobris teinud oma töös mitmeid ümberkorraldusi, et selliseid juhtumeid edaspidi ära hoida.
PPA korraldas pärast dokumendivõltsijate tabamist oma töö ümber
19. veebruar 2016, 23:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«PPA on juhtumi õppetundidega seonduvalt teinud mitmeid muudatusi migratsioonibüroo töös, kus menetlused on nüüd jaotatud väiksemate gruppide vahel. See annab parema võimaluse teha menetluste ja otsuste üle vahetumat ja põhjalikumat järelevalvet ning kontrolli,» ütles PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp reedel BNS-ile.
«Samuti on ülesanded ümber jaotatud vastavalt menetluse keerukusele, kus rohkem tähelepanu nõudvate juhtumitega tegelevad spetsiaalse ettevalmistusega inimesed,» lisas Lepp.
«Loomisel on ka spetsiaalne väljaõppe- ja täiendõppeprogramm, et olla paremini valmis läbi viima uurivat haldusmenetlust ning tuvastama võltsinguid või valeandmete esitamist. Sisemistel aruteludel on läbi käidud ka n-ö mustrid ja ohumärgid , mis aitavad tavapärasest erinevat käitumist märgata ja neile reageerida,» tunnistas PPA migratsioonibüroo juhataja BNS-ile.
Lepa sõnul on PPA hetkel juhtumiga seoses läbi viimas suuremahulist järelkontrolli, et välja selgitada ja tuvastada need isikud, kes võivad olla saanud endale elamisloa või Eesti kodakondsuse ebaausal teel. Peale juhtumi avastamist alustas PPA koheselt teenistuslikku kontrolli, et teha kindlaks, kui suur hulk inimesi ebaseaduslikult loodud eeldustel dokumendi saada võisid ja milliste töökorralduslike muudatustega on võimalik tagada dokumentide menetlemise ja väljastamise üle suurem kontroll.
Politsei pidas 27. oktoobril kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse seadusevastaselt riiklike dokumentide väljastamises. Eeluurimisel kogutud andmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu erinevaid riiklikke dokumente nagu elamislube, haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid. Selleks kasutati muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.