Mihkelson: britid alles otsustavad, millega lõpeb draama

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson. Foto: Heiko Kruusi

Laupäevane kokkulepe Brüsselis ei otsustanud veel brittide Euroopa Liitu jäämist, kirjutab riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Marko Mihkelson oma Facebooki lehel. 

«Laupäeval hingasid paljud Euroopa valitsusjuhid kergendatult. Leedu president teatas, et kokkulepe Suurbritanniaga lõpetas «draama». Britid jäävad Euroopa Liitu, kostus Brüsselist.

Minu meelest jäi siiski märkamata üks oluline nüanss - mitte Brüssel ega seal saavutatu ei otsusta lõpptulemust. Valiku teevad ikkagi briti kodanikud 23. juunil toimuval referendumil. Ja siin pole veel kaugeltki miski selge.

Londoni populaarse linnapea Boris Johnsoni eilne otsus liituda lahkujate leeriga oli suur löök peaminister Cameronile. Ükskõik kui argumenteeritult Johnson siin Telegraphi kolumnis ka ei kirjuta, paljud näevad selles tema isikliku kampaania algust saamaks Cameroni mantlipärijaks.

Just briti parteide sisemised lõhenemised ja vastuolud on olnud peamiseks põhjuseks, miks nii 1975. aastal kui nüüd on teema jõudmas rahvahääletuseni. Vahe vaid selles, et kui 40 aastat tagasi olid peamiselt Euroopa Liidu vastased leiboristid, siis nüüd konservatiivid. Referendum paraku seda lõhet ei silu.

Kuid vaatamata sellele omab brittide otsus väga suurt mõju kogu Euroopa, ka meie tulevikule. Kui see aitaks kaasa nende ebakohtade muutmisele, mis on Euroopa Liidu muutnud sageli liigbürokraatlikuks ja võõrdunuks demokraatlikust vastutusest, siis see on suur pluss kõigile.

Kuid kahjuks on olemas ka oht, et brittide otsus võib suurel määral süvendada lagunemisprotsesse, sest Euroopa ees olevad väljakutsed on väga keerulised ning soosivad üha enam kõigest mustvalgeid lahendusi pakkuvaid poliitilisi jõudusid.

Eesti vajab täna mu meelest väga tõsist debatti mitte üksnes sellest, mida me teeme 2018 eesistumise ajal, vaid seda, mis on Eesti tulevik muutuvas Euroopas. Aga muutumas on see kindlasti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles