President Lennart Meri mängis kuningat ja tal oli oma õukond, Arnold Rüütel mängis rahvajuhti, talle meeldis lihtsate inimeste toetus, Toomas Hendrik Ilves on aga olnud sõna otseses mõttes eliidi president, nentis EKRE juht Mart Helme tänaõhtuses Tudeng TV saates «Fookus», mis keskendus Ilvese ametiajale ja presidendiinstitutsiooni tulevikule.
Helme märkis, et Merit rahvas seejuures armastas, kuid Ilvest ei armastata. «Väga paljudes riikides on juhtunud, et kui rahvas hakkab väga selgelt tunnetama, et riigijuht arvestab pigem väljast tulevate ootustega, tekib võõrandumine,» nentis ta.
Helme lisas, et Ilves on tema hinnangul presidendiinstitutsiooni maine ära rikkunud ja liiga palju oma eraeluga kollast meediat toitnud.
Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) vihastas saates Vabaerakonda kuuluva kirjaniku Ats Milleri peale, kes käis välja arvamuse, et Ilves on oma naisi valinud vastavalt karjäärihuvidele. Miller märkis, et Ilves valmistab praegu ette oma järgmist ametit ja valis ka naise vastavalt sellele.
«Oh jumal küll,» nähvas Nestor. «Abielu võib minna hästi või halvasti nii presidendil kui kojamehel kui ajakirjanikul, see ongi elu. »
Nestor märkis, et Meri fenomen seisnes selles, et ta valiti ajal, mil oli «tuhinat ja õhkamist» rohkem, Meri vastas ajale ja vajadustele, kuid tema kõned olid veel elitaarsemad kui Ilvesel. Nestor lisas, et Ilves on Eestit välismaal esindanud nii hästi, et vaevalt keegi seda paremini teha saaks, ning just sellist presidenti meil vaja oligi. «Ilves kindlasti oskab hinnata seda, mis Eestile tuleb kasuks ja mis ei tule. Mina ütlen, et just sellist presidenti ma tahtsingi.»
Riigikogu keskerakondlasest liige Kadri Simson nentis, et Ilves on teinud presidendina seda, mis talle meeldib, kuid ei tee seda, mis talle huvitav pole. Simson tõdes, et Ilves pole olnud president paljude Eesti piirkondade jaoks.
Simson ja Helme tõstatasid vajaduse, et presidendi peaks siiski valima rahvas, mitte riigikogu ja valimiskogu. Nestori hinnangul oleks vaid otsevalimise kehtestamisel tegu rahva lollitamisega, sest Eesti on parlamentaarne riik, mille presidendil on vaid esindusfunktsioon. « Ei tohi rahvast lollitada presidendivalimistega, see on inetu. Et inimesed lähevad valima lootustega, mida ei saa keegi täitma hakata,» märkis Nestor.
«Kui on soov muuta põhiseadust, et presidendil oleks rohkem võimu, siis võiks sellest [otsevalimisest – toim] rääkida. Mina olen selle vastu, mina pooldan parlamentaarset riiki. Veendunult. Ma pole üldse kindel, et kui läheme presidendi võimu suurendamise teed, et meil jätkub oidu valida sinna keegi , kes võimu ei kuritarvita,» ütles Nestor.
Ta lisas, et soomlased läksid küll presidendi otsevalimise teed, kuid neil ei olnud vaja tunda hirmu, et saavad presidendi, kes võimu kuritarvitab. [Nestor viitab siin ühele tõenäolisele presidendi kandidaadi kandidaadile – toim].
Simson märkis, et otse valitud president ei oleks tänuvõlglane teda võimule aidanud poliitiliste jõudude ees ja saaks ning tahaks rohkem Eesti asjades kaasa rääkida.
Mida ootavad Simson, Nestor, Miller ja Helme uuelt presidendilt?
Miller: Tal seisab ees raske ülesanne selle institutsiooni mainet parandada.
Helme: Jah, kõige suurem ülesanne on teha nii, et rahvas taas presidendile alt üles vaataks. Et ei oleks midagi kollast.
Simson: ootan, et ta oleks inimene, kellele läheb eesti korda.
Nestor: ootan, et ta oleks eesti patrioot ja teiseks, et tema arusaamine eesti demokraatia ülesehitusest langeks kokku sellega, mis on meie põhiseaduse mõte.
Politoloog Tõnis Saarts märkis, et väga suure tõenäosusega tänavu uut presidenti riigikogus ära ei valita ning otsustamine läheb valimiskogule. «Tõenäosus on nullilähedane,» märkis Saarts võimaluse kohta president parlamendis ära valida.