Eile pärast vanglast vabanemist esimest päeva sõbra villas nautinud Wikileaksi asutaja Julian Assange peab tõenäoliseks, et USA nõuab Suurbritannialt tema väljaandmist diplomaatiliste dokumentide lekitamise eest.
Assange kardab USA süüdistusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühendriikidele väljaandmine on suur oht – oht, mille pärast me alati mures oleme olnud. Ja see paistab üha tõsisema ja tõenäolisemana,» ütles Inglismaa idaosas oma uue ajutise elukoha Ellingham Halli ees rääkinud austraallane ajakirjanikele.
Austraallase sõnul on villa «suur edasiminek» võrreldes Wandsworthi vanglaga, kus ta üheksa päeva üksikvangistuses viibis, kirjutas AFP.
39-aastane austraallane vabastati üleeile kautsjoni vastu vahi alt ning võitleb selle eest, et teda ei antaks välja Rootsisse, kus teda kahtlustatakse kahe naise seksuaalses ahistamises.
Assange ütles, et tema advokaatide sõnul on USA alustanud salajast juurdlust tõestamaks tema rolli tuhandete USA diplomaatiliste telegrammide avaldamises Wikileaksis. Meedia väitel üritavad ameeriklased tõestada, et Assange julgustas reamees Bradley Manningut USA valitsuse arvutist telegramme varastama ja andma neid üle Wikileaksile. Assange nimetas väidetavat salajuurdlust illegaalseks.