Kevad toob rohkelt taimelaatu

Hetk eelmise aasta Türi lillelaadalt. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kevadisel magusal istutusajal toimub igal nädalalõpul Eesti eri paigus mõni taimelaat ja ehkki nendeni jääb veel paar kuud, on korraldajate päevad organiseerimistööst tulvil. Tegelikult võiksid külastajadki juba oma tulevasi oste planeerima hakata.

Mai nädalavahetused on kaetud järgemööda suurte laatadega Luigel, Pärnus, Türil ja Jänedal, lisaks hulk väiksemaid üle Eesti. Mõni laat on enamiku kaupmehi praeguseks juba leidnud ja aktiivne kohtade broneerimine läbi, teistel töö käib, aga näiteks Eesti suurimaid kevadlaatu Luigel alles alustab kaupmeeste registreerimist.

Tänavu 39. korda toimuv Türi lillelaat avas kaupmeeste registreerimise 1. veebruaril ja paari nädalaga oli enamik kohti kauplema tulla tahtjate poolt kinni pandud. Kokku peaks tänavu kaupmehi tulema umbes 700.

Lillelaada peakorraldaja Liivi Lohvart tõdeb, et nemad on aastate jooksul ennast tõestanud ja neil on võimalus soovijate vahel valida. „Meil ei ole hirmu selle pärast, et nii palju laatu on kõrvale tekkinud. Üritame iga aastaga oma taset tõsta ja selekteerime laadale registreerinuist parimaid kauplejaid,” lausub ta. “Enamik kauplejaid tahab tagasi tulla ja tavaliselt peame hiljem ärganutele kohapuuduse tõttu ära ütlema.”

Türi laat on oma kaubavalikut võimalikult laia hoidnud ja sealt leiab aiakaupu alates istikutest kuni aiamajade ja traktoriteni, samuti müüakse  talulinde ja küülikuid. Viimase viie aasta jooksul on püütud aianduskauba osakaalu suurendamiseks tööstuskauba osa vähendada. „Piisaks ühest tänavast, aga kauplejate surve on nii suur, et sel aastal jääb veel kaks tööstuskauba tänavat,” märgib Lohvart.

Pärnu otsib tiigikalu

Pärnu kevadine taimelaat toimub tänavu alles kolmandat korda ja kui algusaastail tuli korraldajatel kauplejate kohalemeelitamiseks kasutada tööalaseid tutvusi, siis nüüdseks annab piisaval arvul kaupmehi ise osalemissoovist märku.

Laadale registreerimist alustati jaanuaris ja kahe nädalaga oli planeeritud müüjate hulk koos, nüüd kaalutakse laiendust. „Sel aastal jääb laada territooriumi sisse väike jupp vallikraavi ja keegi võiks seal eksponeerida purskkaevusid ja tiigikalu,” pakub laada üks korraldajatest Kati Niibo.

Pärnu laata korraldav Piret Kukk räägib, et ettevalmistused järgmiseks laadaks hakkavad kohe pärast eelmise lõppu ja kuupäevad peavad paigas olema sügislaada lõppedes. Kui kaks varasemat Pärnu kevadlaata toimus mai lõpus, juuni algul, siis tänavu mai keskel.

„Oleme taimelaatade pere kõige noorem liige ja valime koha selle järgi, kuidas teised endale kuupäevad sätivad,” selgitab Niibo. „Oleme varem mõelnud, et laat võiks olla rohkem kuu keskel, kuid siiani on sellel kohal olnud mõni teine laat. Loomulikult käib konkurents ostjate pärast, kuid müüjategi arv on piiratud ja seetõttu on mõistlik mitte sattuda ühele ajale teise suure laadaga.”

Kellel on laadaajaga kõige paremini läinud, selgub siiski alles mais, sest oma rolli mängib ilm.

„Kevadlaada ühed suurimad müügiartiklid on suvelilled, aga kui mai algus on külm, ostetakse suvelilli vähem. Kui aga ilmad on soojad, tekib inimestel julgus suvelille ostmiseks,” räägib Niibo. „Müüjatel ei ole kuupäeva suhtes väga vahet, sest nemad teevad kõik, et kaup oleks mai alguseks valmis.”

Pärnu laat on hoidnud joont, et tööstuskaupa ei pakuta ja põhiliseks müügiartikliks on aiandusega seotud kaubad. „Erinevaid taimi on meil uhke valik: suvelilled, maasikad, vaarikad, viljapuud ning müüjaid tuleb Lätist ja Leedustki,” loetleb Niibo „Samal ajal võiksid tugevamini olla esindatud tööriistad, aiamööbel ja väligrillid.”

Muutlikud huvid

Aianduseski valitsevad oma trendid. Kui ehitusbuumi ajal olid tõeliseks ostuhitiks elupuud, siis nüüd viiakse koduaedadesse järjest enam viljapuid ja teisi söödavate viljadega taimi. On aiahuvilisi, kes käivad laatadel haruldusi ja uusi sorte otsimas, aga kindlasti on palju neid, kes otsivad taimi, millega oleks koduaias võimalikult vähe hoolt.

Aastaid Türi laata korraldanud Liivi Lohvart tõdeb, et üsna võimatu on ette ennustada, mida ostjad sel aastal otsivad. „Igal aastal kujunevad  müügihittideks täiesti erinevad ja ootamatud taimed,” sõnab ta. „Näiteks möödunud aastal käis meil mitu Rootsi gruppi, kes lausa hullusid

elulõngade järele. Tänavu on oodata norrakaid ja me ei oska arvata, mis neile kõige enam huvi pakub. Kindel on aga see, et ostuta ei lahku laadalt keegi.”

Pärnu taimelaada kogemus näitab, et alati on väga hea minek viljapuudel ja huvitavaid püsililli ostetakse palju. „Läti müüjad on maininud meile mitmeid kordi, et on täiesti arusaamatu, kuidas eestlased ostavad igast taimest ainult üks-kaks eksemplari, samal ajal kui lätlased on harjunud ikka üht liiki taime ostma kümme ja rohkem veel,” räägib Niibo.

Suured laadad kestavad kaks-kolm päeva. Türi laada kohta soovitab Lohvart, et kes ihkab leida mõnd erilist taime või hästi värsket kaupa, võiks tulla laada esimesel päeval ehk reedel, siis on ka pisut vähem rahvast. Laupäev on laada tipp ja inimeste tunglemine väga suur. Pühapäev on aga kõige rahulikum ja mida laada lõpu poole, seda enam lasevad müüjad kaubast lahtisaamiseks hindu alla ja nii võib soetada taimi väga soodsa hinnaga.

Ostjate ettevalmistus

Laadakorraldajad ja taimemüüjad teevad praegu kevadeks ettevalmistusi ja aiasõbradki saaksid hoogsalt kaasa lüüa. On ju talv aeg, kui paljud aednikud istuvad internetis, otsides ideid oma kollektsiooni täiendamiseks.

Nii võiks minna oma lemmiktaimelaada kodulehele ja otsida sealt osalevate aiandite nimekirja ja viiteid nende kodulehele. Või mõne põneva taime jahil otsida, milline aiand seda müüb ja millisel laadal osaleb.

Paljudel puukoolidel on väga head kodulehed, mis annavad piisava ülevaate pakutavatest taimedest, samuti uhiuutest taimedest, mis alles sel aastal nimekirja on lisandunud. Mõnel aiandil on juba praegu kodulehel üleval info, millisele laadale tänavu minnakse.

Leides huvipakkuva taime, võib taimekasvatajale saata e-kirja või helistada palvega tellimus otse laadale teie jaoks kohale tuua. Sedasi saab toimida ka Läti või Leedu taimemüüjatega.

Seedri puukooli omanik Elmar Zimmer nimetab taimede ettetellimise mõtet igati heaks. „Meie oleme ikka nii teinud,” sõnab ta. „Käime väga palju välilaatadel oma kaupa müümas ja ikka soovitame inimestel tellimused varem ära teha, siis teame, mida laadale kaasa võtta.”

Varakult tellides on seegi pluss, et siis saab rahulikult nõu pidada, milliseid sorte tasub osta, vajavad ju näiteks paljud kirsi- ja ploomisordid kõrvale teist tolmuandjat. Laadamelus pole aga enamasti aega pikaks jutuks. 

Zimmer räägib, et nemad pole veel oma kodulehele välja pannud tänavust laatadel osalemise ajakava, kuid plaanis on osaleda võimalikult paljudel laatadel Narvast Saaremaani.

Kui tippajal on mitu laata samal päeval, läheb keeruliseks. „Mullu oli mul ühel nädalavahetusel neli laata, vaat siis läks see kihutamine tõesti pööraseks,” tunnistab puukooli omanik. „Aga kevadine aeg ongi meil kõige kiirem ja selle nimel terve aasta otsa tööd teeme.”

Puukoolidel põnev valik

Laadakorraldajad räägivad, et soetavad isegi laatadelt hulgaliselt taimi. Lohvart märgib, et laada kaks esimest päeva on tavaliselt nii kiired, et taimeostule ei jõua mõeldagi, kuid lõpupäev on juba pingevabam ja alandatud hindadega taimekastid väga ahvatlevad.

„Jah, pärast laata on alati tükk tegemist, et kõik taimed mulda saada,” muheleb Niibo. „Ostes ei tundugi palju, aga kui istutama hakkad, on küll mulje, et kas nüüd just nii palju pidin varuma. Lisaks endale oleme laata kasutanud ka töö tarvis taimede ostmiseks. Väikese mahuga taimekasvatajatel on sageli väga huvitavaid taimeartikleid.”

Zimmer toob välja, et näiteks nemad toovad tänavu kevadlaatadele varasemast rohkem perepuid, mis on head väikese aia korral. Suur valik on õuna ja maguskirsi perepuid, mille tegemisel on valitud Eesti kliimas hästi vastu pidavad sordid.

Veel soovitab Zimmer laadakülastajatel tänavu silmad lahti hoida näiteks sammasõunapuude suhtes, sest järjest enam jõuab Eestis müügile meie kliimasse sobivaid Läti ja Venemaa sorte.