Harju maakohtus toimus möödunud nädalal kinniste uste taga istung, kus varem pisitüdruku Emily sandistamises süüdi mõistetud Egert Musta suhtes peatati ka tema enda alaealise poja hooldusõigus.
Väikest Emilyt vigastanud Egert jäi ilma ka oma poja hooldusõigusest
29. veebruar 2016, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Musta alaealise poja esindaja, vandeadvokaat Aavo Aadli kinnitas Postimehele, et lapse isa hooldusõigus tõesti peatati. Kohus tegi vastava otsuse 25. veebruaril. Hooldusõiguse peatamisega olid nõus mõlemad vanemad. Ainuhooldusõiguse sai Musta endine elukaaslane.
Aadli selgitas, et hooldusõigus peatatakse eelkõige siis, kui üks lapsevanem ei ole mingitel asjaoludel võimeline hooldusõigust teostama. «Eelkõige siis, kui isik on vanglas või ka tervise tõttu,» täpsustas ta. Vanglast vabanedes tuleb Mustal hooldusõiguse tagasi saamiseks uuesti kohtu poole pöörduda.
«Oma lapse suhtes selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole, mille eest ta praegu vangis istub,» märkis Aadli.
Endine elukaaslane tunnistas vaimset vägivalda
Mullu 15. aprillil Harju maakohtus üheksaks aastaks vangi mõistetud Musta endine elukaaslane tunnistas siiski, et mees oli ka teda vaimselt terroriseerinud.
Kohtuotsuses seisab, et «tunnistaja X andis ütluseid selle kohta, et elas koos Egert Mustaga 2003. aastast kuni 2010. aasta jaanuarini, neil on praegu 9-aastane ühine poeg. Egert Must tegi ehitustel juhutöid, lapsega väga ei tegelenud, ainult nii palju, kui hädasti vaja. Egert oli väga kontrolliv, otseselt teda löönud ei ole, kuid on noaga ähvardanud, lõhkus ta riideid, loopis telefone vastu seina, et ta ei saaks kedagi appi kutsuda, päris palju oli vaimset vägivalda, kui Egert nii teda kui last öösiti üles ajas ja karjus».
Endise elukaaslase ütluste järgi soovis Egert saada ilmselt rohkem tähelepanu kui temal lapse kõrvalt aega jäi. Mingil hetkel läks olukord niivõrd hulluks, et Egerti ema ettepanekul kolis Egert mingiks ajaks Muugale, kuid tagasi tulles jätkus sõimamine ja ahistamine endiselt ning ta otsustas päeva pealt põgeneda. «Peale lahkuminekut ei suhelnud Egert umbes poolteist aastat lapsega üldse, edasi vaid nii palju kui tema või laps Egertile helistas, Egerti-poolset initsiatiivi lapsega koos olemiseks ei olnud. Egerti ema on viimase 5 aasta jooksul mõned korrad helistanud, laps on ühel korral vanaema juures käinud. Rahaliselt ei ole Egert lapse kasvatamist toetanud. Nende kooselu ajal Egert oma esimese lapsega eriti ei suhelnud, põhjust ei tea,» seisis kohtuotsuses.
Mustal on varasematest kooseludest kaks poega, vanem poeg on neli aastat vanem ja elab koos oma emaga. Poegadel on erinev ema.
Üheksaks aastaks vangi
Mullu 7. septembril otsustas riigikohus mitte menetleda väikest tüdrukut rängalt vigastanud Egert Musta kassatsioonkaebust, millega jõustus talle madalama astme kohtutes mõistetud üheksa aasta pikkune vanglakaristus.
Tallinna ringkonnakohus mõistis 1. juunil Egert Mustale väiketüdruku vigastamise eest liitkaristuseks üheksa-aastase vanglakaristuse. Ringkonnakohus muutis küll Harju maakohtu mõistetud karistust, kuid mehele mõistetud üheksa aasta pikkune karistus jäi samaks.
Ringkonnakohus mõistis Mustale kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi alusel nelja-aastase vangistuse, eelnevalt oli maakohus selle eest mõistnud kolmeaastase vangistuse. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhiosa, lugedes piinamise otsese tahtlusega toimepanduks, mitte kaudse tahtlusega nagu oli maakohtu otsuses.
Kohus mõistis piinamist käsitleva paragrahvi järgi rangema karistuse, leides, et see tegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Raske tervisekahjustuse tekitamise osas ringkonnakohus aga nõustus maakohtuga, leides, et see tegu ei olnud toime pandud otsese tahtlusega, vaid kaudse tahtlusega.
Süüdistuse järgi kasutas lapse ema Keiti Voogre elukaaslane Egert Must üle-eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse kallal füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, lüües teda eri piirkondadesse ja põhjustades lapsele seeläbi hulgaliselt verevalumeid. Samuti süüdistati meest selles, et tunamullu 16. septembri õhtupoolikul lõi ta toona kahe ja poole aastast Emilyt tugevasti rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.
Mees ise eitas Emily löömist, põhjendades lapse keha katnud verevalumeid kukkumistega. Eluohtliku peavigastuse tekitamist Must küll tunnistas, kuid tegi seda enda sõnul kogemata.