Justiitsministeeriumi teatel on lisaks täna jõustunud elatisvõlglaste survemeetmetele väljatöötamisel veel mitmed lisameetmed.
Justiitsministeerium plaanib elatisvõlglastele lajatada veel uute survemeetmetega (51)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
1. märts 2016, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasest jõustusid seadusesätted, mis lubavad kohtul jätta elatisraha võlgu jäänud inimese juhiloata või peatada võlgniku jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse.
Tänasest saavad kohtutäiturid hakata arestima makseid, mida on makstud kolmandale isikule võlgniku eest. Näiteks olukordades, kus võlgniku autoliisingut või eluasemelaenu tasub keegi teine.
Riik võib keelduda ka maksmast elatisvõlglasele ettevõtluse alustamise toetust ja erametsaomanike toetusi.
Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas aga, et neist meetmetest ei piisa, mistõttu on justiitsministeerium välja töötamas veel täiendavaid meetmeid elatisvõlgnike elu kibedamaks muutmiseks.
«Mõnede näidetena võimalikest piirangutest saab välja tuua näiteks elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramise, kohtutäiturile elatisvõlgnike pangakontode vaatamiseks õiguse andmise ning kui on kahtlus, et võlgniku töötasu makstakse mustalt, siis on kohtutäituril võimalus hinnata, kui suur peaks olema õiglane töötasu ning seejärel saab ta selle võla katteks tööandjalt sisse nõuda,» teatas justiitsminister.
Eelnõu väljatöötamiskavatsus on plaanis saata kooskõlastusringile kevadel.
Endine justiitsminister Andres Anvelt (SDE) ütles, et Reinsalu teadaanne tekitas temas hämmeldust. Ta selgitas, et Reinsalu kirjeldatud meetmeid on ministeeriumis arutatud elatisabifondi loomise ideega koos.
Vajalikud vaid elatisabifondi loomisel
«Üks asi on tänasest kehtima hakkavad meetmed, mis on ette nähtud kohtutäiturite poolt rahade kättesaamiseks,» ütles Anvelt ja lisas, et Reinsalu kirjeldatud lisameetmeid on vaja, kui hakkab toimima elatisabifond.
«Kuna me kõik maksumaksjatena panustame elatisfondi summasid, siis peab riigil olema pakett, et raha sinna fondi tagasi saaks. Need on kaks erinevat suunda,» põhjendas Anvelt. «Teatud juhtudel võib kõne alla tulla ka liikumise piiramine, aga see on väga kuritahtlike juhtude puhul, kui inimene lähebki rettu.»
«See, et täna neid (lisapiiranguid – toim.) arutatakse, ei ole midagi uut, sest elatisfondi käivitamisega peavad olema rahade kättesaamise meetmed laiemad, kuna maksumaksja raha on mängus. Tänase väljatoomise puhul taheti kihutavast rongist ette joosta ja näidata poliitilist üliaktiivsust,» lõpetas Anvelt.
Sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi poolt välja töötatud skeem on kavandatud jõustuma 2017. aastast, mil riik hakkab maksma 100 eurot kuus lapsele, kellel on ühelt vanemalt kohtu poolt välja mõistetud elatis kätte saamata. Seejuures nõuab riik makstud summa elatisvõlglaselt tagasi.