Praegu populaarse Balkani rändetee sulgemine võib kaasa tuua surve nii Norra, Soome kui ka Balti riikide piiridele, märgitakse meediasse lekkinud Norra välisministeeriumi memos.
Lekkinud memo: migrandid võivad avaldada survet ka Eesti piiridele (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi asedirektori ja vanemnõuniku poolt jaanuaris koostatud dokumendis, mis jõudis Norra tabloidi VG toimetusse, hoiatatakse, et Põhja-Norras asuv Storskogi piiripunkt võib paari kuu pärast sattuda migrantide surve alla. Pärast seda, kui Oslo teatas, et saadab Venemaale kõik sealt saabunud migrandid, kes viibisid naaberriigis seaduslikult, on olukord seal olnud võrdlemisi rahulik.
Näiline rahulikkus võib olla aga vaikus enne tormi, hoiatatakse kümneleheküljelises memos, mille kohaselt tabab torm Euroopat järgmise poole aasta jooksul. «Balkani teede sulgemine võib lähikuudel kiiresti kaasa tuua kasvava surve Storskogile või Soomele/Balti riikidele,» seisab salajases memos.
PPA sõnul on Eesti valmis
Ka Soome poliitikud eesotsas president Sauli Niinistöga on viidanud, et kui Türgi peaks sulgema oma piirid, võib üha rohkem migrante valida tee läbi Venemaa ning sellisel juhul võib kaasneda surve ka Soomele ja Balti riikidele.
«Seni on põgenikud liikunud Venemaa kaudu peamiselt Norrasse ja Soome, kuid pole mingit tagatist, et edaspidi ei võidaks neid suunata ka Eestisse ja Lätti,» hoiatas hiljuti ka Eesti eurosaadik Urmas Paet, kelle sõnul peab Eesti selleks valmis olema.
Veebruari lõpus teatas Politsei- ja piirivalveamet (PPA), et nad pole tuvastanud märke võimalikust põgeniketulvast üle Vene piiri, aga selliseks stsenaariumiks ollakse valmistunud.
Lõhed Euroopas
Norra välisministeeriumi dokumendis hoiatatakse ka Euroopa koostöö mõranemise tagajärgedele eest, milleks Norra ei pruugi täielikult valmis olla. «Norra avalik arvamus pole tõenäoliselt vaimselt valmis rändekriisi kogu raskuseks,» kirjutatakse dokumendis, kus viidatakse selle mõjule ka eelarvele ja poliitikale ning võimalikule tööpuuduse ja sotsiaaltoetuste kasvule 2017. aastal, kui Norras seisavad ees ka valimised.
Memos antakse karm hinnang Euroopa riikide omavahelistele suhetele, viidates poliitilisele polariseerimisele ning äärmuslaste tugevnemisele. Samuti märgitakse ära lõhed Lõuna-, Ida- ja Lääne-Euroopa vahel ning juhitakse tähelepanu ka Ida-Euroopa võtmeriikide natsionalistlikule ja ELi-vastasele poliitikale.
Samuti hoiatatakse memos võimalike terrorirünnakute kordumise eest Euroopa riikides. Eriti haavatavateks peetakse Saksamaad ning Rootsit, mis on vastu võtnud kõige rohkem migrante.
Norra välisministeerium ei soovinud memo kommenteerida. Küll aga öeldi välisministeeriumist VG-le, et tegu on majasisese töödokumendiga, mis pole jõudnud välisministri töölauale. Pole teada, kuidas dokument meediasse lekkis, kuid selle ajastus langeb kokku asüüli- ja immigratsioonipoliitika aruteluga Norra parlamendis.