Saadikud võitlevad eesti keele säilimise eest teeninduses (4)
3. märts 2016, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu neli saadikut ei lepi seadusemuudatusega, mis kaotaks küll tööpuuduse ohu ettekäändel eesti keele oskamise eelduse vaid kitsas transpordisfääris, kuid looks sellega pretsedendi kogu teenindusvaldkonnas.
Krista Aru, Mart Nutt, Andres Herkel ja Külliki Kübarsepp on riigikogu liikmed, kes esitasid möödunud nädalal muudatusettepaneku ühistranspordiseaduse muutmise eelnõule, mis praeguses versioonis kaotaks eesti keele algtasemelgi oskamise eelduse teenindajakaardi saamisel.
Sellise muudatuse vastu on seni selgesõnaliselt olnud keeleinspektsioon ja mitmed keeleteadlased ning teiste seas ka Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang, kes leiab, et eesti keele kui riigikeele kasutusvaldkondade säilimine peaks ometi olema Eesti Vabariigi missioon.
Nelja rahvasaadiku ettepanekul piisaks täiesti sellest, kui keeleoskust tõendava dokumendi esitamiseks antakse taksojuhtidele lihtsalt täiendavalt kaks aastat aega ning selle esitamise kohustus lükatakse 1. aprillile 2019.
Muudatusettepaneku autorid leiavad, et eelnõu praeguse versiooni jõustumisel pandaks keeleinspektsioonile ülejõu käiv ülesanne kontrollida massiliselt taksojuhte, et tuvastada keeleseadusest tuleneva eesti keele oskuse nõude täitmine ühistranspordijuhtide seas.
«Probleemi põhisisu ei peitu mitte teenindajakaardi nõuetes, vaid selles, et paljud vedajad ei valda riigikeelt ning selle olukorra parandamiseks ei ole loodud piisavalt kvaliteetseid ja kättesaadavaid keeleõppe võimalusi,» leivad saadikud. «Tasuta keeleõppe järjekorras on ligi 5000 inimest. Ei ole realistlik ega ka õiglane nõuda näiteks Narva taksojuhtidelt B-i kategooria omandamist väga lühikese perioodi jooksul.»
Saadikud tõdevad, et paljude perede sissetulek sõltub taksonduses hõivatud inimestest, eriti kui rääkida suurkoondamiste tõttu kannatavast Ida-Virumaast.
«Probleemile on õige läheneda selliselt, et tagatakse piisavalt pikk periood keele omandamiseks, mida tagatakse erandi sisseviimisena ühistranspordiseadusse,» leiavad riigikogu liikmed. Küll aga teevad nad ettepaneku leevendada taksojuhtidele esitatava keelenõude taset A2-le.
Eesti keele oskamise nõude leevendamist on üha jõulisemalt nõudmas mitmete Eestis tegutsevate ettevõtete juhid. Näiteks ütles turvafirma G4S-i juhatuse esimees Priit Sarapuu eile Aktuaalsele kaamerale, et parkimiskontrollid ja turvatehnikud on ametikohad, mille täitmisel odava välismaise tööjõuga on keelenõuded suureks komistuskiviks.
«Peaksime keelenõuete osas nii turva- kui keeleseaduses kindlasti leevendusi saama,» nõudis Sarapuu.