Ameerika filmigild plaksutas eestlasele

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helirežissöör Matis Rei oma kodustuudios, laual äsja saadud karikas.
Helirežissöör Matis Rei oma kodustuudios, laual äsja saadud karikas. Foto: Toomas Tatar

Oscarite jagamise varju jäi sõnum, et Ameerika helirežissööride ühing (Motion Picture Sound Editors) kuulutas Los Angeleses oma aastaauhindade jagamisel kõige paremini helindatud tudengifilmiks töö, mille helikujunduse tegi eestlane Matis Rei.

Tegu on kaaluka saavutusega, mida võib võrrelda Tanel Toomi tudengi-Oscari võiduga. Auhinda, mille nimeks on Golden Reel ehk Kuldne Filmirull, annavad 24 kategoorias välja oma ala tõelised asjatundjad ja sellele kandideerivad kõik ingliskeelse kultuuriruumi aasta olulisemad filmid ja telesarjad.

«Kohtusin mitme legendaarse helirežissööri ja heliloojaga, nii et igati väärt reis oli,» ütles Rei ise, kes sai auhinna kätte päev enne Oscarite jagamist ja sattus muuhulgas ka parima dokumentaalfilmi Oscari pälvinud «Amy» järelpeole.

Võidu koos 1500-dollarilise taskurahaga tõi eestlasele üks tema Suurbritannia rahvusliku filmi- ja telekooli magistrikursuse lõputöödest, Rhiannon Evansi animafilm «Fulfilament». See seitsmeminutiline nukufilm jutustab elektripirnikujulisest eksinud mõttest, kes otsib ajus oma kohta, leides selle pärast ebaõnnestumisi ja teiste poolt kõrvalelükkamist hoopis südames – osana suuremast ideest.

«Selline lihtne ja meid kõiki puudutav lugu,» ütles Rei. Tema sõnul tegi helinduse eriliseks see, et kõik oli vaja nullist leiutada – kuna filmis puudub dialoog ja tegu on kohaga, mis piltlikult peegeldab inimese sisemust, tuli välja mõelda kogu keskkonda ja karaktereid iseloomustav helimaailm ning seejärel lugu väga täpselt helide ja muusika abil üles ehitada.

27-aastane noormees tänas ühtlasi kooli, mis õpetas teda helide kaudu lugu jutustama, mitte ei keskendunud helirežii tehnilistele üksikasjadele. «Selle poolest on see kool unikaalne ja sellepärast ma sinna läksingi,» ütles ta.

Rei läbis konkursi, kus osales 80 soovijat, kellest vastu võeti kaheksa. Enne seda õppis ta Balti filmi- ja meediakoolis.

Juba varem oli tähelepanu pälvinud andeka noormehe teine lõputöö, milleks oli Nick Rowlandi lühimängufilm «B-rühm» – lugu kurikuulsa B-rühma ralliauto juhist, kes peab pärast kaassõitja surmaga lõppenud avariid ületama rooli naasmise hirmu. See linateos kandideeris mullu parima välismaise filmi kategoorias tudengi-Oscarile.

Praegu tegutseb eelmisel aastal Londonis kooli lõpetanud ja Eestisse naasnud Rei vabakutselise helikujundajana Tallinnas, kus tal on väike stuudio. Tänu Inglismaalt saadud kontaktidele on ta seal loonud heliefekte ka näiteks nimeka briti Asif Kapadia filmile «Ali ja Nino» ning Benedict Andrewsi filmile «Una».

«Väiksemaid filme saab nii veel teha, aga suuremaid turvakaalutlustel mitte. Praegu ongi arupidamise aeg, kuidas edasi minna. Kas jääda Eestisse, kus filmitööstus on väike, lootes, et Inglismaalt tuleb ka edaspidi mõni tellimus, või sõita võimaluse avanedes tööle välismaale, miks mitte Los Angelesse,» ütles ta.

Juba aprillis jõuab aga siinsetele kinolinadele kodumaine mängufilm «Päevad, mis ajasid segadusse», mille helimontaaž on Rei käe all jõudnud lõpusirgele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles