Kuigi Isamaa ja Res Publica Liiduga peetud läbirääkimised läksid nurja ja vilja pole kandnud ka Vabaerakonnaga loodetud koostöö, ei ole Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) poliitikud maha matnud lootust saada kokku vajalikud hääled, et pikalt vindunud kooseluseaduse rakenduseelnõu riigikogus vastu võtta.
Mitmed kooseluseaduse rakenduseelnõu toetajad nendivad siiski, et olukord pole esialgu kiita: riigikogu suures saalis võiks eelnõu lihthäälteenamuse küll kokku saada, kuid hääli napib otsuste tegemiseks õiguskomisjonis, kes peaks eelnõu täiskogu ette saatma ja muu hulgas ka vähemalt 51 häält nõudvad sätted eelnõust välja arvama. Häältepuudus on ka põhjus, miks komisjon pole muudatusi juba poolteist kuud sisuliselt arutanud.
Õiguskomisjonis muutus eelnõu toetajate olukord veelgi lootusetumaks jaanuari lõpus, kui kooseluseaduse rakenduseelnõu vastased said ühe Keskerakonna saadiku lisandumisega ülekaalu. Kui varem toetas komisjonis eelnõu viis reformierakondlast ja sotsiaaldemokraati ning selle vastu oli samuti viis Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna, Vabaerakonna ning Konservatiivse Rahvaerakonna saadikut, siis nüüd jagunevad hääled komisjonis 5 : 6 eelnõu toetajate kahjuks.
Viimastel nädalatel on rakenduseelnõu algatajad püüdnud kokkuleppele jõuda Vabaerakonna saadikutega, kelle algatatud paarkonnaseaduse eelnõu läbis veebruari keskel Reformierakonna ja SDE abiga esimese lugemise. «Paarkonnaseadust sellisel kujul, nagu Vabaerakond selle esitas, me ei toeta, aga paarkonnaseaduse menetlusse jätmine oli vajalik, et õiguskomisjon saaks edasi analüüsida, kas seal on mõni selline säte, mida liita kooseluseaduse rakendussätetesse,» ütles reformierakondlane Valdo Randpere siis.
Esimese lugemise järel pakkusidki rakenduseelnõu algatajad Vabaerakonnale välja rea ettepanekuid, mis paarkonnaseadusest üle võtta. SDE fraktsiooni esimehe Andres Anvelti sõnul on muudatusettepanekutega Vabaerakonna soovidele vastu tuldud, erandiks vaid idee, et kooseluseadus kehtiks üksnes samasoolistele.
Kuid just see on põhjus, miks Vabaerakond pole rakenduseelnõule oma täit toetust andnud. Algatajate väitel oleks Vabaerakonna kaheksast saadikust valmis rakenduseelnõu toetama neli, ülejäänud – ja nende seas ka õiguskomisjoni kuuluv Külliki Kübarsepp, kelle hääl võiks eelnõu komisjonis ummikseisust välja aidata – aga mitte.
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on erakonna saadikud reformierakondlaste ja sotsidega tõesti mitu korda kohtunud. Selge ühisarusaamani on tema sõnul jõutud selles, et kui algatajad nõustuvad muudatustega lapsendamisküsimuses ja võtavad arvesse osa Vabaerakonna ettepanekuid, siis võtab partei ülejäänud eelnõule esitatud muudatusettepanekud tagasi.
«Üllatavalt on algatajad loobunud laiema toetuse ja kompromisside otsimisest, sealhulgas seaduse täielikuks jõustamiseks vajalikust 51 hääle nõudest. Seega soovitakse eelnõu mõne Vabaerakonna lisahäälega laiemat konsensust otsimata läbi viia, mis aga ei pruugi olla jätkusuutlik,» märkis ta.
Herkel kinnitas, et Vabaerakonna saadikute esimene eelistus on lahendus, mis reguleeriks üksnes samasooliste paaride õigussuhteid, samas kui rakenduseelnõu algatajad on selle jäigalt tagasi lükanud. «Leiame, et edasiste lahenduste otsimine on eeskätt kooseluseaduse rakenduseelnõu algatajate kätes. Neil on vabadus veenda kõiki riigikogu liikmeid ning otsida täiendavaid kompromisse. Vastutuse panemine Vabaerakonnale olukorra eest, mille loomises me pole osalenud, ei ole õige ega õiglane,» ütles ta.
Mitu kooseluseaduse toetajat on Postimehele kinnitanud, et püssi pole põõsasse visatud ja rakenduseelnõu vastuvõtmise nimel jätkataksegi tööd.
Ühe lootuskiirena nähakse veel ka Keskerakonda, kelle saadikutest mõni võiks kooseluseaduse rakendusakte ehk toetada. Samas nenditakse, et nende abi saaks otsida alles pärast märtsi lõpus toimuvaid keskfraktsiooni juhivalimisi, sest rakendussätted on saanud osaks ka Keskerakonna sisemisest võimuvõitlusest.
Keskerakonna saadikud sellele võimalusele palju lootust siiski ei anna, viidates, et nende valijate seas on kooseluseadus äärmiselt ebapopulaarne.
Kuniks kokkuleppeid pole, jääb eelnõu õiguskomisjoni lauale ootama, mida lähiaja poliitika toob. Anvelti sõnul on põhiline, et 2014. aasta sügisel vastu võetud kooseluseadus kehtib ja kooselulepingute sõlmimine käib, ehkki rakendusaktide puudumine võib tulevikus tuua kaasa mitmesuguseid kohtuvaidlusi. Notarite koja andmetel oli veebruari lõpu seisuga Eestis sõlmitud 18 kooselulepingut.
Kooseluseaduse rakenduseelnõu pidi algse plaani kohaselt teisele lugemisele tulema juba jaanuari lõpus, kuid siis võttis täiskogu õiguskomisjoni ettepanekul selle päevakorrast välja, et anda saadikutele kompromisside otsimiseks ja muudatuste tegemiseks rohkem aega.