Taastame koos Tartu turvatunde

Foto: TPM

Pole ilmselt inimest, keda ei puudutanuks reede õhtul Tartu südalinnas toimunud raske isikuvastane rünnak. See sai alguse hetkest, mil oma linnast ja ümbritsevast hooliv tartlane Jaanus tegi pättidele märkuse ümberlükatud prügikasti kohta.

Suure meediakajastuse saanud juhtum on liigutanud paljusid inimesi üle Eesti ja leidnud suurt vastukaja.

Eilne külaskäik kahetsusväärses intsidendis kannatada saanud Jaanuse juurde oli mulle südantsoojendav kogemus. Kui mitmetes vastukajades on kuulda suhtumist, et avaliku korra rikkumistesse ei tasugi sekkuda, siis Jaanuse seisukoht on risti vastupidine. Tuleb sekkuda ja ta kavatseb seda teha ka edaspidi. Selline kindlameelsus ja kodanikujulgus on liigutav.

Loomulikult on paljude tartlaste turvatunne saanud ränga löögi, et selline asi võib meie kodulinnas avalikus rahvarohkes kohas juhtuda. Küsimusi, arvamusi ja emotsioone on selle looga tekkinud palju.

Juhtunut ei saa enam olematuks muuta, kuid sellised ekstreemsed sündmused peaksid teravdama meie tähelepanu ja muutma kõiki meid leppimatuks igasuguse vägivalla, ülbitsemiste ja korrarikkumiste suhtes.

On väga kerge näidata näpuga etteheitvalt kümnete seda sündmust pealtnäinud isikute või politsei suunas, miks nad midagi ei teinud. Praegu teame, et politsei reageeris toimunule kiiresti, kurjategijad saadi kätte ja nad peavad saama nüüd ka õiglaselt karmi karistuse.

Avalik kord Tartu kesklinnas on linnavalitsuses päevakorral pikemat aega ja koostöö selles vallas politseiga on olnud pidev.  Oleme korduvalt tõstatanud lisapatrullide vajaduse teema. Eilsel kohtumisel lubas prefekt Tarmo Kohv, et politsei suurendab Tartu kesklinnas nädalavahetustel oma kohalolekut.

Linn on rahastanud turvakaamerate paigaldamist ning abipolitseinike arvu suurendamist. Lisapatrulle oleme tellinud ka turvafirmalt G4S. Loomulikult ei saa politseinikke ja turvamehi olla kunagi nii palju, et neid jätkuks iga agressiivse või kriminaalse käitumisega inimese kõrvale. Seepärast on ka kaaskodanike osa tähtis.

Loodan väga, et tagasilöök, mis tabas Jaanuse julget tegutsemist, ei hirmuta õiglus- ja empaatiatundega inimesi sekkumast kriitilistes olukordades. Sest hoolival kogukonnal on turvatunde loomisel ja hoidmisel samuti oluline roll.

Kui keegi näeb midagi, mis rikub korda ja teeb teisele inimesele haiget, siis on igaühe kohus sekkuda, kutsuda politsei. Meie homsed sekkumised jääksid olemata, kui me täna ei müü joobes isikule alkoholi, ei luba teda ühissõidukisse, spordivõistlusele ja kontserdile räuskama, ei luba oma lähedasi ka väikeses vines autorooli ega oma noori alkoholiga piduõhtutele jne.

Oleme tartlastena uhked, kui ütleme, et Tartu on vaba linn ja meil on siin mõned asjad teisiti korraldatud kui mujal Eestis. Nii on, aga vabadust ja vaba mõtet, ka head mõtet, ei saa ja ei tohi kurjalt ära kasutada ja õigustada oma tänavajoomarlust või linnakeskkonna rikkumist sõnaga «vabadus».

Meie linna ja linlasi iseloomustab osavõtlikkus, hoolivus ja aktiivsus – seda näitab ka praegu sotsiaalmeedias laialt leviv üleskutse avaldada pereisa Jaanusele toetust otsustava tegutsemise eest. Usun, et mõtetes ühinevad kõik tartlased.

Koostöös politseiga annab linn endast parima, et taastada tartlaste kindlustunne ja hoida linnaruum sellisena, kus kõigil oleks mugav ja turvaline.

Küsitlus

Mida on Tartul tarvis kesklinna peksujuhtumist õppida?

Tõnis Lukas

Tartu linna­volikogu liige (Isamaaline Tartu Kodanik)

Kahjuks on Eesti elanike seas kurjategijaid, ja ühiskond peab sellega arvestama.

Raske kommenteerida...

On täiesti selge, et sellised kaabakad peavad saama ränga karistuse, ja kogu ühiskonnale on see sõnum, et kui kedagi appi hüütakse või kui kuskil midagi kahtlast näha on, kellelegi liiga tehakse, siis tuleb kohe sekkuda. Nii et kui seal piirkonnas mehi oli, siis on lubamatu, et nad kohe olukorda ei sekkunud ja appi ei läinud.

Eesti mehed peavad olema valmis sellistel puhkudel kindlasti sekkuma ning vastu astuma.

Kaameraid on minu teada seal ümbruses hulgi ja kesklinna turvalisus ei ole ainus, mida Tartu linnavalitsus peab jälgima, aga kahtlemata on see sümboolse tähendusega.

Kesklinnas ei tohiks selliseid asju mingil juhul juhtuda, nii et karistamatuse tunnet sellistel kurjategijatel vähendab kindlasti see, kui politseipatrulle liigub kesklinnas rohkem.

Olev Raju

Tartu linnavolikogu liige (Keskerakond)

See on täitsa lubamatu loomulikult, et sellised asjad juhtuvad. Ega selliseid [kurjategijaid] väga palju ei ole, aga fakt on see, et selline asi on juhtunud.

Tuleb võtta kasutusele kõik abinõud, et see ei korduks. Isikud pevad täie rauaga saama ja minu teada on küsimus ka selles, et meil jäi natuke nagu pooleli kesklinna kaameratesüsteem. Sinna sai üht-teist, aga vist jäi lõpetamata. See on selline asi, mis tuleks kindlasti korda teha.

Õppetund... Keegi ei garanteeri, et sellised asjad ei kordu. Maailm on jõhker ja vägivaldne kahjuks praegu.

Ene Ergma

Tartu linnavolikogu liige (IRL)

Me kõik tahame, et Tartu oleks ilus ja turvaline linn. See on halb asi, kui Tartus niisugused asjad juhtuvad.

Kahjuks pole võimalik teha ühiskonda, kus pätte pole. Nädala­lõppudel, kui noored inimesed ja noored mehed on agressiivsemad ja ennast üles kütnud, peaks võib-olla olema rohkem korrakaitsjaid, vähemalt kesklinnas, et inimesed ei peaks muretsema ja kartma, et äkki keegi hakkab peksma.

Mina võin küll öelda, et Tartu on üldiselt turvaline linn, sest me ei saa öelda, et peab alati kartma, kui välja lähed. Igas linnas igal pool võib nii juhtuda. Ma olen ise sarnast asja omal nahal ka kogenud, kui ükskord ammu tulid Viljandis võõrad inimesed autost välja ja hakkasid minu venda peksma, ilma et me oleks neile midagi teinud. Pärast saime need inimesed kätte ja tuli välja, et need olid kõik noored mehed, kellel olid kodus väikesed lapsed.

Mihhail Lotman

Tartu linnavolikogu liige (IRL)

Kui olin Tartu linnavolikogu esimees, siis käisin spetsiaalselt rääkimas politseis, et Tartu kesklinnas on ohtlikud alkoholijoobes ja ka narkojoobes inimesed.

Mulle vastati alati, et tuleb panna rohkem turvakaameraid. Pärast selgus, et tapeti inimene, ja turvakaamera ei aidanud tapmise hetke tuvastada.

Üksi turvakaamera ei saa asendada politseinike kohalolekut tänaval.

Ma olen igati solidaarne selle mehega, kes astus kurjategijate vastu. Mul on väga kahju tema pojast. Tartlasena mul on häbi, et selliseid asju juhtub, ning see on suur miinus politseitööle.

Õppida tuleb meil kindlasti seda, et vähemalt kesklinnas peaks olema kogu aeg politsei nähtaval, sest peksjad oleksid kindlasti mõelnud enne, kui oleksid politseinike nähes inimest rünnanud.

Tõnu Ints

Tartu linnavolikogu liige (SDE)

Meediakajastustest selgub, et tegemist on juba karistatud noormeestega.

Vanglas olles tuleb kinnipeetavatel osaleda erinevates sotsiaalprogrammides, pärast vabanemist sageli kriminaalhooldusel.

Ilmselt on niisuguste programmide mõju nendele noormeestele olnud olematu.

Tõenäoliselt oleme samas seisus siis, kui teo sooritanud noormehed uuesti vanglast vabanevad.

Milline on võimalus, et pärast vanglakaristuse kandmist pöörduvad nad tagasi õiguskuuleka elukorralduse juurde?

Noormeeste sotsiaalne portree on muret tekitav, samuti on mõtlemapanev asjaolu, et noored tegutsesid kambas.  

Peame tõsiselt otsa vaatama Tartus noorte ja nende vanematega tehtavale sotsiaaltööle, kriminaalhooldusele ja ennetustegevusele. Kas ja kuidas on võimalik selliseid noori kriminaalselt teelt kõrvale juhtida?

Vajame noortele kindlasti rohkem toetavaid teenuseid, samuti sõltuvusravi võimalusi.

Ants Laaneots

Riigikogu liige (Reformi­erakond)

Ma arvan, et mõnest kohast on meie kohus ikka väga äpu ja nõrk. Ka politsei on oma tegemistest liiga piiratud. Saan aru, et üks peksjatest oli tagaotsitav, teine ka paras varas või mis iganes ta seal oli. Kui on oma ajad ära istumata ja siiamaani polnud seda tagaotsitavat kinni võetud, siis see on halenaljakas.

Tegelikult pole juhtunust õppida mitte niivõrd Tartu linnal, kuivõrd ikkagi politseil ja korrakaitsestruktuuridel. Kui inimest peksti nii tugevalt, siis tähendab see seda, et oleks pidanud need vennad kohe kinni pidama. See politsei näeb rohkem pehmode moodi välja.

Olen sellest varem rääkinud, et mind hämmastab ka inimeste egoism. Kui keegi kuskil kellelegi ülekohut teeb, siis katsutakse eemale hiilida, peaasi, et teda ei puudutataks.

See on mentaalselt täiesti vale lähenemine ning kardinaalselt erinev näiteks slaavlaste käitumisest. Seal on karjainstinkt:

kui keegi ikka teeb kellelegi üle­kohut, siis teised lähevad appi ja võtavad selle ülekohtu tegija

käsile, ütleme niimoodi. Aga siin meest pekstakse, laps kõrval – ilmselt oli pealtnägijaid rohkem, aga keegi appi ei läinud. See on täiesti absurdne!

Nüüd tagantjärele tehakse toetusavaldusi, aga mis juhtunud, see juhtunud. Pärast muidugi on võimalik taguda vastu rindu, et vot kui ma oleks seal olnud, oleks appi läinud! Aga miks siis need, kes seal kohapeal olid, ei läinud appi, sellest ma ei saa aru.