Kinos Sõprus esilinastus dokfilm glamuursetele moekoertele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas Sõpruse kinos esilinastus Eesti esimene sülekoertele mõeldud film Moekoer, kus koerad ja nende perenaised astuvad vastu elu keerdkäikudele, unistavad koos Eesti moekaima sülekoera tiitlist ja otsivad ideaalset peigmeest.
Iga filmihuviline võis südamerahuga oma lemmiku kinosaali kaasa võtta ja filmi nautida. Keegi sellepärast pragama seekord ei hakanud. Rõõmurulle silkas kinosaalis parasjagu.
Just sellises õhkkonnas esitleti kinos Sõprus dokumentaalfilmi Moekoer. Vastvalminud pooletunnine koerafilm heidab põgusa pilgu Eesti sülekoerte glamuursesse maailma.
Filmi üheks peategelaseks on pisike Yorkshire'i terjer Nufi. Nufil on loomulikult olemas ka oma seisusele vastav pärisnimi, milleks on Pellerd-Öre Extreme Beauty.
Filmis on ka teine peategelane, kelleks on Nele Fidelia Pajuste.
Nele, miks sa üldse lasid eestlastel oma nina enda ellu toppida? Eestlane on tavaliselt ju väga reserveeritud ega lase naljalt teistel enda elutuppa kiigata.
Nele: Ma siis ilmselt ei ole tavaline eestlane. Ma olen suhteliselt avatud ja mul pole midagi varjata ja peita. Miks mitte näidata inimestele, mis elu me elame ja millega Nufi tegeleb.
Filmis on teine kandev roll kanda terjer Višenkal ja tema perenaisel. Filmis on ka kaadrid Višenka täiesti ehtsast koerapulmast. Lihtsale eestlasele on seda vast veider vaadata, aga vene inimene võtab asju ikka suurelt ette. Ning seepärast ei jäänud Višenka pulmapidu inimeste omale mitte karvavõrdki alla.
Filmi režissöör Moonika Siimets: See oli minu jaoks väga intrigeeriv teema. Tihtipeale taolisi koerainimesi ei mõisteta või lihtsalt naeruvääristatakse. Seepärast hakkasin mõtlema, et mis selle nähtuse taga võib olla.
Otsustasin teha sellest filmi. Alguses lähenesin ka mina teemale eelarvamusega, aga lõpuks tuli välja et film räägib üksindusest.
Olgugi, et tegu on nn koerafilmiga, räägib see siiski sõprusest ja armastusest. Koerad ja nende perenaised astuvad vastu elu keerdkäikudele, unistavad moekaima sülekoera tiitlist ja otsivad ideaalset peigmeest.
Moonika Siimets: Millest ma kindlasti selle filmi tegemise juures aru sain on see, et nendel inimestel on neid koeri väga, väga vaja. Peremehe ja koera vahel on vastastikune sümpaatia ja soe armastus.
Vaata videolõiku!