Maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti (PPA) möödunud aastat kokkuvõtvas raportis leitakse, et kuigi liikluses hukkunute arv on vähenenud ja jõudnud samale tasemele 1945. aastaga, ei ole olulist paranemist liikluskultuuris, samuti ei ole muutunud õnnetuste hulk ja vigastatute arv.
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk tõdes, et tegemist on maanteeameti jaoks ühe kõige olulisema raportiga. «Ei saa olla väga õnnelik tulemuste üle. Ei ole olulist paranemist liikluskultuuris ja samuti meie õnnetuste hulk ei ole endiselt oluliselt muutunud,» nentis ta.
Mullu juhtus 1391 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1756 inimest.
Kuigi hukkunute arv langes eelmisel aastal kaasaegse liikluse kõige madalamale tasemele, vähenedes 78-lt 11 surma võrra (sama vähe hukkus inimesi liikluses 1945. aastal – toim), ei ole maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul alust arvata, et see oleks kestev trend ja täpselt nii jääbki.
«Sellist vähenemist pidasime veel eelneva aasta alguses vähetõenäoliseks ning varasemate aastate kogemuse põhjal prognoosisime, et hukkunute arv võib tõusta üle 80. Õnneks läks teisiti,» tõdes Ernits.
Vigastatute arv on siiski kuus aastat püsinud samal tasemel. «Kuna sellega (hukkunute arvu vähenemisega – toim) ei ole kaasnenud olulisi muutusi liikluskäitumises, mida me ka jälgime, ning vigastatute arv on mõne protsendi võrra kasvanud, siis me ei julge prognoosida selle langustrendi jätkumist või isegi püsimist,» nentis Ernits.
2015. aastat jäävad varjutama suure vigastatute ja osalenud sõidukite arvuga liiklusõnnetused ning üheksa hukkunuga jalakäijaõnnetused novembris.
Ernitsa sõnul muutuvad järjest olulisemaks liiklusõnnetused, mis toimuvad eelkõige linnades. «Magistraaltänavad, mis linna piiril muutuvad riigimaanteedeks, ongi tegelikult need kohad, kus näiteks novembrikuu õnnetused jalakäijatega enamasti aset leidsid,» tõdes ta.
Ainuüksi Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas toimusid mullu pooled kõikidest Eestis juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Suuremate linnade linnaruumi ohutus on veel üks senisest enam tähelepanu vajav teema, eriti kergliiklejate surmade ja vigastuste tõttu.
Novembris hukkus kokku üheksa jalakäijat, viimati hukkus ühes kuus sama palju jalakäijaid umbes kümme aastat tagasi. Ülekäigurajal hukkunud jalakäijate seas on kõige rohkem vanemaealisi, üle 65-aastaseid inimesi.
PPA ennetuse ja süüteomenetluse vanemkomissar Riho Tänak tõdes, et sellise sihtrühmani on liikluskoolitusega kõige keerulisem jõuda, kuid politsei on käinud erinevates päevakodudes jm vanemaealistega rääkimas.
«Eelmise aastaga järjest süvenes trend, et muude liiklusõnnetuste alla liigitus päris palju sellised juhtumeid, kus bussireisija kukkus bussis, eelkõige Tallinna linnas,» lausus Erik Ernits ja lisas, et aasta-aastalt on sellised õnnetused kasvanud.
PPA mulluste liiklussurmade analüüsist selgus, et kõige rohkem hukkunuga liiklusõnnetusi toimus pimedal ajal ja pärast tööpäeva lõppu, selge või pilvise ilma korral ning enamasti sirgel teel.
«Õnnetusi, mis on juhtunud suhteliselt headel välistingimustel, võib seletada sellega, et mida paremad ja turvalised näivad olud, seda lihtsamini kaotavad inimesed roolis olles valvsuse ning nad kipuvad kergekäelisemalt piirkiirust eirama,» avas Tänak sõiduautode osalusel toimunud õnnetuste tagamaid.
Lisaks vajavad tähelepanu kutselised juhid. Alles hiljuti vedas veoauto plahvatusohtlikku ainet, mida eeskirjade järgi tohib korraga vedada poolteist tonni, 27 tonni, tõi Ernits näite. «Linnas võiks selline kogus päris suure pindala lagedaks teha. See ilmselgelt on probleem,» möönis ta. Teisalt on trend, et bussid satuvad enam õnnetustesse. Ernits usub, et bussijuhid vajavad täiendavaid koolitusi.
Riskikäitumise kolmikust on maanteeameti ja PPA hinnangul kõige tõsisem praegu lubatud sõidukiiruse ületamine.
Kõige parem seis on turvavöö kasutamisega. Siiski on märkimisväärne, et kui muidu kannab esiistmetel turvavööd 98 protsenti inimestest, siis liikluses hukkunutest kasutas turvavarustust ainult 48 protsenti. Positiivne on seegi, et ühiskonnas ei aktsepteerita üldiselt enam alkoholijoobes autorooli istumist.
Riskikäitumise kolmik:
Perioodi 2016–2025 hõlmava rahvusliku liiklusohutusprogrammi ettevalmistustega alustas maanteeamet üle-eelmisel aastal. Põhitegevused koondusid liiklusohutuse osakonna Erik Ernitsa sõnul peamiselt siiski 2015. aastasse ja detsembris esitati programmi projekt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
«Käisime välja tegevused, mille realiseerimine on eelduseks transpordi arengukava vägagi ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks. Näiteks, kuidas viia aastaks 2020 liikluses hukkunute arv Eestis alla 50. Programm on ministeeriumis läbivaatamisel ning loodetavasti jõuab lähikuudel valitsusse,» on Ernits lootusrikas.
Praegu on väljaarendamisel ka alkoholi tarvitanud juhtide rehabilitatsiooniprogramm, millel võiks rakendumisel olla liikluskultuurile samuti oluline mõju.