Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/21/6194363t1h686a.jpg)
/nginx/o/2016/03/13/5154071t1h04c1.jpg)
Möödunud aasta tõi Poolale kaasa suured poliitilised muutused ning meenutas taas, et läänemaailm, mille poole on riik alates 1989. aastast teel olnud, asub veel kaugel. Praegu varitseb pigem oht, et Poola astub sammu tagasi.
Mulluste parlamendivalimiste tulemus ei üllatanud ühtegi poliitilist jõudu. Mõlemad, nii tollane suurim opositsioonierakond, parempoolne Õiguse ja Õigluse partei (Prawo i Sprawiedliwość, PiS) kui ka toonane valitsuserakond Kodanikeplatvorm (Platforma Obywatelska, PO) olid seda eeldanud. Küsimus oli vaid selles, kui suureks võit kujuneb. Suurimaks ootamatuseks osutuski see, et PiS võitis soodsa häältejagamise ja vasakpoolsete täieliku krahhi tõttu parlamendis absoluutse enamuse.
Täitmata lubadused
Peaaegu viis kuud pärast ülekaalukalt edukaid parlamendivalimisi ja üheksa kuud pärast üllatuslikku võitu presidendivalimistel on enamik PiSi valimislubadusi endiselt täitmata. Valijad olid paljudega neist aga juba arvestanud, näiteks 500 Poola zloti (ligi 115 euro) suuruse lastetoetusega kuus, pensioniea alandamisega 67 eluaastalt naiste puhul 60 ja meestel 65ni ning tasuta arstimitega üle 75-aastastele. Nagu kalkulatsioonidest selgus, oleks need lubadused läinud kalliks maksma, ja tegelikult läksidki – PiSi poliitikutele, kes neid lakkamatult korrutasid.
500-zlotise lastetoetuse seadus võeti küll vastu, kuid kehtima hakkab see vaid teise ja enama lapse puhul – nii et toetust kärbiti juba enne seda, kui see järgmisel kuul käiku läheb.
Ka ei pääse töötajad varem pensionile, vähemalt veel mitte sel aastal, kuigi enne 2012. aasta pensionireformi oli neil see võimalus olnud. Lisaks ei hakka pensionärid tasuta ravimeid saama, nagu lubatud, välja arvatud ehk ainult neid, mida kõhn rahakott ka varem soetada lubas.
Kui võtta arvesse kõiki täitmata lubadusi ja valijate massi, kes hääletas PiSi poolt just nende peibutuste tõttu, ei tohiks Poola konstitutsioonikohut ümbritsev muret tekitav olukord tekitada üllatust, vaid seda tuleks käsitada pigem ühiskonna tähelepanu kõrvalejuhtimise katsena.
Poola konstitutsioonikohus on üks selliseid asutusi, mille kohta enamik ei tea, mida see täpselt teeb, ning seetõttu oli PiSile üks lihtsamaid sihtmärke kujutada kohut alatise vaenlasena, mis seisab dobra zmiana’l («hea muutus» – see oli ka PiSi valimisloosung) risti ees. Konstitutsioonikohtukriisi algusest on möödunud peaaegu neli kuud ning lõppu ei paista.
Alles möödunud nädalal otsustas Poola konstitutsioonikohus, et konstitutsioonikohut puudutav seadus on põhiseadusvastane. PiSi valitsus teatas seepeale kohe, et otsus ei kehti, sest kohus ei otsustanud selle seadusega kooskõlas, mille üle ta otsustas.
See absurdne olukord on ühtviisi ohtlik nii õigusriigile kui ka majanduslikule arengule ja ühiskonna heaolule. Kui valitsus ei avalda otsust Dziennik Ustawis (Riigiteataja), nagu nõuavad põhiseaduse sätted, võib sel olla kaks tähendusrikast tagajärge: seaduste kehtivus saab õõnestatud või tekivad isegi kahekordsed õigusnormid, mis ähmastavad kohtu- ja täitesaatva võimu lahususe piiri.
Näljane mass
Politoloog Jadwiga Staniszkis, kes oli kunagi PiSi juhi Jarosław Kaczyński tulihingeline toetaja, väljendas hiljuti oma skepsist, sõnades, et tema hinnangul on teataval määral pääsenud Poolas tüüri juurde võimunäljaste mass. «Pole näha palju isetuid inimesi, kes oleksid valmis riskima oma tegeliku arvamuse väljaütlemisega, kõik ootavad mingit sorti vaevatasu. Või kardavad nad üldse midagi öelda, peljates mängust väljajätmist,» ütles Staniszkis.
Isegi kui Staniszkis pidas öelduga silmas madalama astme tegelasi – direktoreid, riigiametite ja -ettevõtete juhatuse liikmeid ja esimehi –, kehtib sama riigi kõige tähtsamate ametipostide kohta.
Kaczyński alustas oma passiivsete, kuid lojaalsete käsilaste armee moodustamist presidendivalimistega, kui otsustas, et sinna peab kandideerima Andrzej Duda – varasem europarlamendi vähetuntud liige. Hiljem lükkas PiSi liider uue peaministrina esile Beata Szydło. Pärast edukaid parlamendivalimisi sai naisest uue valitsuse juht, kuid Szydło positsioon on nõrk nii oma parteis kui ka valitsuses. Avalik saladus on seegi, et Kaczyński ise annab nii presidendile kui ka peaministrile juhtnööre.
Need käigud võimaldavad Kaczyńskil muutusi orkestreerida, ilma et teda segaks vastutustundlik peaminister või analüütiline president. Veel enam, parteijuht ei pea oma poliitiliste ideede eest vastutama, Duda ja Szydło on aga mingis mõttes oma ameti pantvangis.
Kaks enne kirjeldatud teemat näitlikustavad Poola praeguse poliitika põhiprobleeme, milleks on riigiinstitutsioonide nõrkus, poliitiliste jõudude võimetus kompromisse teha ning asjaolu, et poliitiline eliit kasutab oma agenda elluviimiseks riiklikke resursse. Ka on murekohaks avalik debatt, kus domineerivad vaidlused ajalooliste küsimuste üle ja Poolas valitsev puudulik arusaamine tänapäeva maailmast. Kõik need probleemid ühinevad konstitutsioonikohtu kriisis ning see viitab ka asjaolule, et konflikt kestab veel kaua.
Kohalik vaade on uus rubriik, kus maailma pealinnades elavad autorid selgitavad oma arusaama parajasti nende riigis või maailmas ilma tegevatest sündmustest.
Kazimierz Popławski on portaalide Przegląd Bałtycki ja Eesti.pl toimetaja.