Fotod: Eesti Keele Instituut ja Postimees Grupp allkirjastasid koostööleppe

Madis Vaikmaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Keele Instituudi direktori Tõnu Tenderi sõnul seisneb Postimehe ja EKI koostöö keeletoimetajate harimises, eesti keelt puudutavate teoste kirjastamises ning Postimehe tekstide kasutamises teaduslikel eesmärkidel.

Tenderi sõnul on Postimehes ilmunud palju tekste, mida saab kasutada eesti kirjakeele arengu analüüsimiseks ja kirjeldamiseks. Lisaks saab teha koostööd EKI kõnesüntesaatori kasutamise osas. «Meie tegeleme siin EKIs sellega, et näiteks subtiitrite tekst muutuks vaegnägija jaoks kõneks. Aga seda saaks ka Postimehe ettelugemisel kasutada,» ütles Tender.

Allkirjastamisel Postimeest esindanud arvamustoimetuse juhi Neeme Korvi sõnul peab ajakirjandus paratamatult keelega tegelema. «Kui meie kirja- ja kõnekeel käest ära läheb, siis on tulemuseks olukord, kus kutsume inimesed endale külla ja meil on sokid panni peal – see pole päris mõistlik,» ütles Korv.

Korvi sõnul vastutavad ajakirjanikud ja ajakirjandus keele käekäigu eest, kuid sealjuures tuleb teha vahet meedial ja ajakirjandusel. Seda vahet aitabki teha hea keelekasutus, mis on Korvi sõnul ajakirjanduse üks tunnustest. Korrektse keelekasutamise taga on aga keeletoimetajate igapäevane töö, mis on omakorda seotud EKI tegevusega. 

Emakeelepäeval toimunud allkirjastamisel rõhutas EKI direktor Tender, et kõik keeled väärivad lugupidamist. «Kuigi täna on kauni eesti keele päev, tuleks lugupidamise ja aupaklikkusega suhtuda kõikidesse keeltesse,» ütles ta ja lisas, et teiste keelte oskamine avardab maailma.

Kuna emakeelepäeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, meenutati allkirjastamisel ka Petersoni panust Eesti kultuurilukku. Tenderi sõnul on Peterson tähelepanuväärne lisaks 16 keele oskamisele ka prohvetlikuks osutunud luuleridade tõttu.

Nimelt küsis Peterson sajand enne Eesti vabariigi sündi luuletuses «Kuu»: «Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?» Kuigi ka baltisakslaste seas oli estofiile, kes tegelesid muuhulgas ka luuletamisega, on Peterson märkimisväärne just oma loomingu tähenduse ja tähtsuse tõttu.  

Tenderi sõnul langes Peterson pikaks ajaks unustusse, kuni 1901. aastal avastas Villem Reiman Petersoni käsikirjad Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist. Kuna tema luuleridades on viited Eesti rahvuse sünnile, mis ühtisid ka Noor-Eesti ideedega, siis tõidki nad Petersoni loomingu taas esile. 

Koostööleppe pidulikul allakirjutamisel luges sünteeshääl ette Petersoni luuletuse «Kuu» ning muusikaliste vahepaladega esinesid Tallinna Reaalkooli õpilased. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles