/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Tartu maakohus mõistis neljapäeval kriminaalkorras süüdi 25-aastase mehe, kes lõi 2-aastast kasulast käega, mille tagajärjel kukkus ohver peaga vastu põrandat ja sai surmavaid vigastusi. Mees mõisteti süüdi pärast seda, kui prokuratuur tema süüdistust oluliselt muutis.
Tartu maakohus tunnistas täna 25-aastase Jaanuse süüdi eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest. Talle mõisteti ühe aasta ja kolme kuu pikkune tingimisi vangistus ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Selle aja jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse nõudeid.
Karistusaja hulka arvatakse eelvangistuses juba viibitud kaks päeva. Menetluskulude katteks peab tasuma 1297 eurot.
Tartu maakohus leidis, et mehele esitatud süüdistus leidis tõendamist kannatanu ja tunnistajate ütlustega, osaliselt ka süüdistatava enda ütlustega ja kohtus uuritud kirjalike tõenditega.
«Karistuse mõistmisel arvestas maakohus seadusest tulenevalt sellega, et see ei saa olla suurem kui samas kriminaalasjas varasemas ringkonnakohtu süüdimõistvas otsuses mõistetud karistus,» lisas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Nimelt on sama kriminaalasi kohtus juba teisel ringil, kuid prokurör esitas seekord kohtule muudetud süüdistuse.
Süüdistuse järgi oli mees kodus koos elukaaslase lapsega ja lõi 2-aastast tüdrukut käega suupiirkonda. Selle tagajärjel kukkus laps peaga vastu põrandat ja sai vigastusi, mis põhjustasid nelja päeva pärast tema surma, kinnitas Tartu maakohus.
Varasemalt süüdistas prokuratuur meest hoopis sellest, et õnnetus juhtus nö. mänguhoos. Selle süüdistuse kohaselt viskas mees last õhku, kuid ei suutnud teda kinni haarata.
Tüdruk kukkus peaga vastu vaipkattega põrandat, mille tagajärjel sai peavigastuse. Mees kutsus kohe kiirabi, kes viis lapse haiglasse, kuid meedikutel ei õnnestunud siiski tüdruku elu päästa ja ta suri neli päeva hiljem.
Juhtunut uurinud politseinikud nägid lapse surma otsese põhjusena mehe hooletut tegevust ning sellega nõustus ka Lõuna ringkonnaprokuratuur, esitades mehele süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest.
Peamiseks tõendiks said nö. esimesel kohturingil mehe poolt eeluurimisel antud ütlused. Kohtus ta aga oma ütluseid muutis ning esimest korda kaasust arutanud Tartu maakohus leidiski mullu märtsi alguses, et mehe süü pole piisavalt tõendatud.
«Kuigi lapsel oli vigastus ning ta selle tagajärjel hiljem suri, ei olnud võimalik kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditest usaldusväärselt järeldada, et laps sai vigastada süüdistatava ettevaatamatu käitumise tagajärjel lapse kukkumisel õhku viskamisest,» märkis kohus.
Maakohus märkis süüasja esmakordse arutamise järel, et leidis küll tuvastamist lapse vigastuse tekkimine hooga kukkumisest, kuid kuidas ja millisel konkreetsel ajahetkel lapsel peavigastus tekkis, jäi kohtus selguseta. Kuna süüdistuses esitatud asjaolud ettevaatamatusest lapse surma põhjustamises kaasuse esmakordsel arutamisel usalduseväärselt tõendamist ei leidnud, langetas kohus esitatud süüdistuses õigeksmõistva otsuse.
Tartu ringkonnakohus leidis aga seejärel, et maakohus ei arvestanud süüaluse antud ütlusi kohtueelses menetluses, milles ta lapse õhku viskamist tunnistas. Nii muutiski ringkonnakohus maakohtu otsust, mõistis mehe süüdi ettevaatamatusest surma põhjustamises ning määras talle ühe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse poolteise aasta pikkuse katseajaga.
Riigikohus oma mullu detsembris avaldatud otsuses siiski ringkonnakohtuga ei nõustunud ning ei lugenud lubatavaks tõendiks süüaluse poolt eeluurimisel antud ütlusi.
«Kriminaalasjas ei ole peale süüaluse kohtueelses menetluses antud ütluste, mis on tõendina lubamatud, esitatud ühtegi teist tõendit, mis võiks kinnitada, et just tema põhjustas lapse surma kaasa toonud vigastused just last hüpitades. Järelikult on süüdistuse väide kehavigastuste tekitamise viisi kohta tõendamata,» märkis riigikohus, tühistades ringkonnakohtu süüdimõistva lahendi.
Samas saatis riigikohus kaasuse tagasi maakohtusse uueks arutamiseks uues kohtukoosseisus, mis tegigi täna uue otsuse.
Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.