Muidugi oli lugu väljamõeldis. Leedu ajakirjanik, kelle nime loos kasutati, polnud kunagi Trumpiga intervjuud teinud. Jättes kõrvale põhjused, miks mõned mõistlikud meediakanalid uudise avaldasid (peamine põhjus oli ilmselt, et tegu oli «usutava valega» – Trump oleks võinud midagi sarnast tõepoolest öelda), on hoopis huvitavam püüda leida põhjusi, miks selline uudis välja mõeldi. Paistab, et oluline on siin «intervjuu» sissejuhatus: «Eesti, Läti ja Leedu peavad oma suhtumist Venemaasse muutma», ja see sõnum ei olnud suunatud Balti riikidele, vaid pigem rahvusvahelisele meediale.
Viimase kuu aja jooksul on Balti riikide, NATO ja Venemaa suhe olnud Venemaa kontrollitud meedias oluliselt rohkem kajastatud kui varem. Mulle näib, et murdepunktiks oli veebruari esimene nädal, kui neli sündmust kokku langesid: NATO avaldas oma iga-aastase raporti, BBC2 näitas filmi «Kolmas maailmasõda. Sõjakabinetis», kus tegeletakse küsimusega, kuidas reageeriksid NATO riigid, kui Venemaa otsustaks rünnata Balti riike, Ühendriikide mõttekoda RAND Corporation avaldas raporti «Heidutuse tugevdamine NATO idatiival», kus leiti, et NATO-l ei ole piisavat võimekust Venemaa rünnaku korral kiiresti reageerida, ja USA kaitseminister Ashton Carter teatas plaanist suurendada oluliselt sõjalist kohalolekut Euroopas.
