Haridus- ja Teadusministeerium annab 27 omavalitsusele kokku 1,17 miljonit eurot lisatoetust keelekümblusõppe ja eesti keele õppe korraldamiseks.
Riik toetab keelekümblusõpet ligi 1,2 miljoni euroga
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar sõnas, et keelekümblusõpilaste toetamine on vajalik, sest Eesti haridussüsteemis õpib iga aastaga üha enam lapsi, kelle kodune keel ja õppekeel ei ole sama. Käosaare hinnangul on keelekümblus üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest.
«Toetus on mõeldud keelekümblusõppe kvaliteedi tõstmiseks ja uussisserändajate eesti keele lisaõppe korraldamiseks, mis reeglina tähendab lisatundide võimaldamist,» ütles Käosaar.
Põhikoolidel oli võimalik veebruari lõpuni taotleda Sihtasutuselt Innove lisatoetust keelekümblusklassidele ja uussisserändajatest õpilastele, kes osalevad eestikeelses õppes. Suuremateks toetuse saajateks olid Tallinn ja Tartu. Tallinn saab riigilt eesti keele õppeks toetust ligi pool miljonit eurot, Tartu umbes 230 000 eurot.
Keelekümblusklassid saavad ministeeriumilt toetust 185 eurot õpilase kohta, mis võimaldab maksta keelekümblusõpetajatele palgalisa. Uussisserändajad saavad lisatoetust 1000 eurot kooli kohta, alates kolmest õpilasest pearahapõhiselt 400 eurot õpilase kohta. 2015/2016 õppeaastal saab toetust 83 uussisserändajast õpilast ning 6091 keelekümblusõpilast.
Haridus- ja Teadusministeerium pakub koolidele Sihtasutuse Innove kaudu ka tasuta metoodika- ja õppevaranõustamist ning keelekümbluskoolitusi. 1. märtsini said koolid taotleda toetust omavaheliste eesti keele oskust parandavate lõimumisprojektide korraldamiseks. Kokku laekus 41 projektitaotlust, kus hakkavad isekeskis koostööd tegema eesti ja vene õppekeelega koolid.