Video: Zemfira tuuri «Väike inimene» 17. kontsert Tallinnas lennutas publiku oma kosmosesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. märtsil andis Zemfira Tallinnas Tondiraba jäähallis tuuri «Väike inimene» 17. kontserdi. Lasnamäe betoonmonstrum neelas alla suure hulga rahvast, et viia ta kokku armastatud lauljannaga, keda seekord saatis rahvusvaheline bänd.
Kirka ja kontrastitiheda kontserdi käivitanud lugu «Lumi algab» (Снег начнётся) avas Zemfira avara maailma ning kihutas kui kosmosesügavustest lavale, millele järgnes kurb noot - eelneval varahommikul oli juhtunud traagiline lennuõnnetus, kus Rostovis kukkus alla reisilennuk ning viis teise ilma kõik pardal olnud inimhinged. Lauljatar avaldas hukkunute omastele kaastunnet, pühendas neile loo «Lennuk» (Самолет) ning soovis jõudu murega toimetulemisel.
Peale lugu «Armastus kui juhuslik surm» (Любовь Как Случайная Смерть), mis teatas, et kangelane sureb juba jutustuse alguses, sõnas naine, et siiski ei soovi veeta kontserti kurvastades ning on kohtumise üle merelinna Tallinna publikuga väga rõõmus. Järgnes imeilus «Matšo» (Мачо). Purjus matšo mind ravib ja nutab, sest teab, kui hea võib olla… Laval kõlasid veel «Kokkuvõttes» (Итоги), kaunis ja melanhoolne «Elada sinu peas» (Жить в твоей голове), «Mägi»(Гора), meloodiline «Bluus» (Блюз), taustaks mustvalge visuaal rolleril mööda linna kihutavast lauljatarist, «Raha» (Деньги), raskerokilik «Déjà-vu» (Дежавю), «Huvitav» (Интересно), «Jalutuskäik» (Прогулка), «Kohvvein» (Кофевино), tuuri nimilugu «Väike inimene» (Маленький человек).
Peale poolteist tundi kestnud kontserti bänd kummardas ning lahkus. Jäähalli täitsid ovatsioonid. Kisa jätkus enam kui 10 minutiks, publik trampis jalgu ja nõudis lisa. Lõpuks Zemfira ilmutas end, jätkatest kontserti paladega «Aitäh» (Спасибо), kus korrutas tänutundega: «Täna oli suurepärane päev, homme tuleb ka hea». Kõlasid veel «Anna mulle andeks, mu armsam» (Прости меня моя любовь), «Otsisin» (Искала), «Tahad?» (Хочешь?), «Lõpmatus» (Бесконечность) jt.
Ehkki kontsert oli ebatavaliselt pikk, ei näidanud Zemfira märkigi kurnatusest. Viimase loo ajal ta siiski tunnistas, et on väsinud. Pole ka imestada - Zemfirat sel õhtul laiskuses süüdistada ei saanud, bänd oli helde, andes lausa kahetunnise kontserdi.
Zemfira kontserdipubliku hulka tasub end sättida juba seetõttu, et lavalt kostvad lood on teises võtmes, kui me oleme neid harjunud kuulma plaadilt. Kõik on palju toorem, viimistlematum, ent nii lähedal, vahetu, naturaalne, inimlik ja südamlik, selles on avarust ja lihtsust. Tuttav Zemfira rokilik helimaailm nakatab ja haarab endasse, selles on helgust ja mõtlikkust, kuid leidub ka pettumust. Loomingus saavad puudutatud elulised teemad nagu armastus, raha, alkohol, otsingud… Tuur on kui kaleidoskoop, mis sisaldab kilde nii vanemast kui uuemast Zemfira stiilipuhtast ja isepäisest loomingust ning pakub küllaldaselt äratundmisrõõmu.
Sel tuuril saadab lauljatar Zemfira Talgatovna Ramazanovat rahvusvaheline bänd, mis moodustab oma sünergias tõelise terviku ning loob lavale oma kosmose. Orgaaniline kooslus täidab kontserdipaiga eheda rõõmuga. Just nimelt siira rõõmu ja tänuga, mida lauljatar avaldas bändiliikmete peredelegi, kes olid oma lähedased temaga kahekuulisele tuurile lubanud tundmatule Venemaale, kus neid väga armastama hakati.
Zemfira positiivse alatooniga kontsert väärib tunnustust, see jääb kahtlemata meelde ja tekitab ootuse uue järele. Loodame, et järgmine pole enam kaugel.