Türgi välisministri Ahmet Davutoğlu sõnul soovib ta parandada Iisraeliga suhteid, mis jahenesid pärast mais toimunud juudiriigi eriüksuslaste rünnakut Türgi abilaevale.
Iisrael ja Türgi nõuavad teineteiselt vabandust
27. detsember 2010, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Intsident leidis aset 31. mail, mil Iisraeli sõjaväelased tapsid mereblokaadi murda üritanud Türgi reisilaeval Mavi Marmara üheksa türklasest aktivisti. Juudiriik kinnitab, et eriüksuslased tegutsesid enesekaitseks ja vastavuses rahvusvaheliste seadustega, vahendas BBC.
Ankara süüdistab Iisraeli riiklikus terroris ning nõuab Iisaelilt vabandamist ja kompensatsiooni. «Rahvusvahelistes vetes tapeti Türgi kodanikud, mitte miski ei peida seda tõde,» lausus Davutoğlu, kelle sõnul peab Iisrael juhtunu pärast vabandama.
Iisraeli välisministri Avigdor Liebermani sõnul juudiriik seda teha ei kavatse, mistõttu on takerdunud ka suhete taastamiseks mõeldud Genfi kõnelused.
«Kui keegi peab vabandama, siis on Türgi valitsus Iisraeli ees,» lausus Lieberman, kelle sõnul teeb Türgi valitsus koostööd terrorirühmitustega.
ÜRO raportööride sõnul on neil tõendeid sellest, et maikuise haarangu käigus panid Iisraeli eriüksused toime tapmisi ning piinasid Gazasse teel olnud Palestiina toetajaid. Ka on ÜRO Iisraelile ette heitnud rahvusvaheliste inimõigus- ja humanitaarseaduste rikkumist ning asjaolu, et Iisraeli mereblokaad oli ebaseaduslik, kuna suletud Gaza-sektoris valitses humanitaarkriis.
Iisrael on süüdistused tagasi lükanud, nimetades ülevaadet ühepoolseks. Ka on juudiriik meelde tuletanud, et juurdlus intsidendi asjaolude selgitamiseks käib veel. Türgi hinnangul pole Iisraeli uurimised aga adekvaatsed.
Haarang tõi kaasa rahvusvahelise pahameele, mille järel otsustas Iisrael leevendada Gaza blokaadi. Kuigi Iisrael lubab 1,5 miljoni elanikuga Gazasse rohkem toiduaineid, pole riik leevendanud õhu- ja mereblokaadi, mistõttu on seal elavate inimeste liikumine piiratud.
Endiselt kehtib ka ekspordikeeld ning ärilisel eesmärgil ei tohi sisse vedada ehitusmaterjale, millest 2008. aasta detsembris puhkenud lühiajalises sõjas kannatanud piirkond kõige rohkem puudust tunneb.