Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon (IOM) korraldab järgmisel nädalal tõenäoliselt pagulaste transpordi, mis tähendab, et esimesed ümberpaigutatavad sõjapõgenikud jõuavad ka Eestisse.
Eesti võtab vastu esimesed seitse sõjapõgenikku (27)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
24. märts 2016, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed Eestisse ümberpaigutatavad pagulased on viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüria ja üks Jeemeni päritolu mees.
«Kolm last on kõik kooliealised ja ei valda teisi keeli kui araabia keel, aga nad on käinud enne koolis, mis tähendab seda, et meie asi on kindlaks teha, milline on nende eelnev hariduskogemus võrreldes meie õppekavadega, koostada individuaalne õppekava ja võimalikult kiiresti integreerida nad tavalisse õppeprotsessi,» rääkis haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.
Ta lisas, et peredel on ka tugiisikud, kuid igal koolil on ka inimene, kes tegeleb erivajadusega lastega. «Koolil on inimene olemas, aga kindlasti me pakume tuge ka väljastpoolt.»
Pereisa on töötanud ehitusel ja transpordivaldkonnas. Ema on olnud kodune.
Jeemeni päritolu meesterahvas on inglise filoloog, mis tähendab, et valdab hästi inglise keelt. Süüriast pärit mees on olnud koduriigis edukas toitlustussektoris.
Kõik siia saabujad on ametnike kinnitusel Eestist väga huvitatud ning on öelnud, et austavad seda riiki ja soovivad siin rahus uuesti alustada.
Nad asuvad elama Tallinnasse ja Tartusse.
«Meil on nende inimeste taust olnud kontrollimisel juba rohkem kui kuu aega, oleme teinud maksimaalse võimaliku veendumaks, et tegemist on inimestega, kes vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes ei kujuta ohtu Eesti rahvale ja riigile,» ütles Brüsselis viibiv Hanno Pevkur Postimehele.
«Meie siseturvalisuse asutused on tänaseks andnud endast parima ning saame kinnitada esimeste kaitset vajavate sõjapõgenike peatset jõudmist Eestisse. Kui kõik läheb hästi, jõuavad nad siia järgmisel nädalal. Saabumisel võetakse nad koheselt tugiisikute hoole alla,» kinnitas siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.
«Samas soovime mõistmist, et need inimesed vajavad kaitset ja ei soovi avalikkuse tähelepanu, mistõttu täpsema ülevaate anname pärast inimeste jõudmist Eestisse,» lisas Küüt.
Eestisse saabuvad inimesed tulevad piirkondadest, kus hirm oma turvalisuse pärast on igapäevane, lisas ta.
«Tulijate jaoks ei asenda ükski kohanemisprogramm eestimaalaste avatud südant ning meie kõigi võimuses on teha nii, et kõik Eesti elanikud – ka need, kelle jaoks on see uus kodumaa – tunneksid end Eestis turvaliselt ja vajalikena,» lisas Küüt.
Lisaks on Kreeka Eestile esitanud 12 Süüriast, Jeemenist ja Iraagist pärit inimese toimikud. Nende seas on kolm perekonda ning üks üksik mees. Nii juba Eestilt kinnituse saanud kui ka nüüd esitatud inimeste puhul toimub kõigepealt inimeste seni esitatud info läbivaatamine ning seejärel viivad Eesti eksperdid kohapeal kõigi meile esitatud inimestega läbi intervjuu.
Kui taustakontroll ja intervjuu näitavad, et tegemist on inimestega, kes tõesti vajavad rahvusvahelist kaitset ega kujuta endast ohtu, annab Eesti omapoolse heakskiidu.
Ümberpaigutatavatelt inimestelt küsitakse, kas nad soovivad Eestisse elama asuda.
Viimase etapina tehakse inimestele tervisekontroll ja korraldatakse nende transport Eestisse.
Eesti on avaldanud valmisolekut ümber asustada või paigutada kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Kõik rahvusvahelise kaitse saajad peaksid Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.