Õied võitsid noormehe südame

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Andre alustas püsilillede kasvatamist umbes kümnelt ruutmeetrilt, siis nüüd on kogu vaba ruum aias ära kasutatud.
Kui Andre alustas püsilillede kasvatamist umbes kümnelt ruutmeetrilt, siis nüüd on kogu vaba ruum aias ära kasutatud. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

21aastane Andre Talu on tõenäoliselt üks noorematest Eesti aiandusettevõtjatest – tema ettevõttel Plantest Grupp algas neljas ärikevad. Noormees pakub enda kasvatatud taimi nii koduaiandist kui ka e-poe kaudu üle Eesti.

Andre lapsepõlv oli tihedalt seotud taimedega. Iga kevad tõi endaga kaasa taimedest lookas aknalauad. Seda peaasjalikult tänu vanaisale, kes on kasvatanud oma tarbeks tomatit ja kurki. „Söödava kasvuhoonekraami kasvatamisesse on suhtutud meil väga loominguliselt: ei ole olnud kindlaid sorte, vaid igal aastal kasvab tomateid, mille seemned on pärit nii poest kui ka ise võetud seemnetest,” ütleb Andre.

Algus maitsetaimedest

„Mul on vedanud – keegi ei ole mind sundinud aiandusega tegelema. Olen saanud ise oma tahte järgi toimetada,” lausub Andre, kes pani otsustavalt käe mulda 14aastaselt. Tema taimekasvatus sai alguse erinevate maitsetaimede seemnete külvamisest, mis pärast tärkamist ei läinud kasvama mitte kasvuhoonesse ega rõdukasti, vaid said istutatud pottidesse ja paigutatud õue. Noormees tunnistab tagantjärele, et selline potimajandus oli tema jaoks hoopis huvitavam kui taimede peenral kasvatamine.

Peagi hakkasid huvi pakkuma ka lilled. „Esimestest lilledest mäletan võõrasemasid. Külvasin need liiga hilja, arvatavasti seepärast ongi meelde jäänud, kuna õitsema puhkesid taimed alles augusti lõpus,” räägib Andre.

Katse-eksituse meetodil tulid ka kogemused ning see innustas kätt proovima juba püsililledega. „Võtsin suure kööginoa, lõikasin hostapõõsa pooleks ja mõlemad pooled läksid kasvama – see innustas väga,” meenutab Andre, kellel tänaseks on pakkuda juba üle saja hostasordi ning hulgaliselt teisigi püsikuid.

Olgu märgitud, et kui mõnes suures aiandusäris peaks talle silma jääma üksik äbarik taim, siis sageli ta ostab selle ära, toob koju ja turgutab elule. Taim on tänulik ning Andre tema visadust ja elujanu nähes rõõmus.

Inspireeriv kirvelöök

Pärast esimese kasvuhoone püstisaamist hakkas kõik tasapisi laienema. Tegevus tekitas peagi ka naabrites huvi, sest pimedast hoovist hakkas vaikselt saama avar valge aed, kus peenarde asemel laius musta kattega plats, millel kasvasid pottides taimed. „Eks see võis algul naabritele imelik tunduda, kuna Rakveres ei tegutsenud ühtegi sellist istikuäri, kus taimed ei oleks asetatud laudadele,” tõdeb ettevõtja, kelle eesmärk ei ole taga ajada massi, vaid hoopis laia valikut.

Plantest Grupp sai asutatud alles viis aastat pärast tõsisemat taimekasvatuse algust – päev pärast 18aastaseks saamist registreeris ta oma ettevõtte. „Selleks ajaks oli mul selge, et tahan oma hobiga tegeleda ning seda pidevalt laiendada,” selgitab Andre. Küsimusele, miks just selline nimi, vastab ettevõtte omanik, et ühel päeval, kui ta parajasti puid lõhkus, sähvatas see täiesti ootamatult pähe. Tema jaoks sümboliseerib Plantest taimemajandust ning taimede Eestis kasvatamist. Noormees rõhutab, et eesmärk on siiski taimede kasvatamine kohapeal, mitte nende sissetoomine ja edasimüümine.

Üsna pea pärast ettevõtte loomist sai tehtud ka e-pood. „E-pood on hea lahendus nii kliendile kui ka mulle. Nii saab taimi tellida aasta läbi. Hea meel on selle üle, et üha enam kliente võtab sellise taimede ostmise viisi omaks,” nendib ta. Lisaks taimevalikule leiab kodulehelt seemneid, mida aednik isegi kasutab taimede kasvatamiseks. Kõik tellitu saadab Andre postiga üle Eesti laiali.

Väikesest aina suuremaks

Kui Andre alustas püsilillede kasvatamist umbes kümnelt ruutmeetrilt, siis nüüd on kogu vaba ruum aias ära kasutatud. Naljatades lausub ta, et praegu on veel võib-olla kümme ruutmeetrit vaba pinda jäänud. Samuti on laienenud kasvatatavate taimede valik ning eelmisest aastast kannab toodang „Kasvatatud Eestis” märki. „Seitse aastat tagasi poleks ma uskunud, et asi võtab nii suured mõõtmed,” märgib Andre.

Noore aedniku sõnul hindavad kliendid väga seda, et taimed on siinsetes oludes kasvanud ning talvitunud. „Arvatavasti on üks pluss see, et taimed kasvavad siin kohapeal aasta ringi ning klient saab tulla taimi ostma pidevalt, mitte siis, kui need on aianduskeskusesse müügile saabunud,” jutustab ta.

Kuhugi pole kadunud ka suvelilled. „Suvelillede valik muutub pea igal aastal, sest nende kasvatamisel lähtun klientide soovidest: igal aastal teen suve lõpus järgmise aasta plaanid, milliseid suvelilli kasvatada ja milliseid mitte. Olen üritanud sortimenti võtta erinevaid vähetuntud suvelilli, kuid siinne klient pole neid veel omaks võtnud,” selgitab Andre. Samuti toob ta välja, et kliendid, kes suvelilli ostma tulevad, on justkui kolmeks jagunenud: ühed tahavad lilli kodu kaunistamiseks, teised surnuaeda ning kolmandad ihkavad pidevalt midagi uut.

Lisaks lilledele on viimastel aastatel valikusse lisandunud ilupõõsad, okaspuud ja -põõsad ning marjapõõsad. „Umbes kolm aastat tagasi tekkis mõte proovida, kas elupuu pistik võtab juured alla. Aega võttis ning ükskord olidki pistikutel juured all, mis andiski tõuke puukooli loomiseks,” räägib Andre. Nüüd on puukoolis mitmeid kasvandikke, teiste seas on sirgumas ka näiteks taralõngad ehk goji-marjad.

Kõiki töid alates seemne muldapanekust, kasvuhoonete ehitamisest kuni müügiküpse taime kliendile pakkumiseni teeb Andre üksi, töölisi pole ta endale võtnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles