Võlausaldajad otsustasid Narva Aleksandri kiriku enampakkumisel maha müüa alghinnaga 500 000 eurot. Riik ei ole veel kindel, kas saab kiriku osta.
Narva Aleksandri kirik lähebki haamri alla (2)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
24. märts 2016, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kiriku alghinnaks on 500 000 eurot.
«Võlausaldajad on suurkiriku müügiga viivitanud rohkem kui pool aastat kuna riigi ja EELK esindajad palusid eelmisel aastal antud küsimuses võtta lahenduse leidmiseks aeg maha. Tänaseks on peapiiskop isiklikult teatanud, et EELK taandab ennast igasugusest kaasvastutusest suurkiriku tuleviku küsimuses. Riigiesindajad küll möönavad objekti olulisust, kuid näevad et kirikuhoone päästmine peaks toimuma EELK osalusel. Sellega on kahjuks ring täis ning võlausaldajatel ei ole muud võimalust kui kirikuhoone müüa enampakkumisel,» teatas võlausaldajate esindaja ja pankrotitoimkonna liige Kerli Kase.
Suurkiriku hoone müüakse kuu aja jooksul, loodavad võlausaldajad.
«Kui võlausaldajad on otsustanud sellise liigutuse teha, siis kätt ette on raske panna,» ütles Viru praost Tauno Toompuu, kelle sõnul ei ole EELK end kaasvastutusest taandanud. «Kirik on andnud ära kõik oma varad, mis kogudusel on. Millega kirik saaks üldse panustada? Täna oleme aktiivselt suhelnud võlausaldajate esindaja, pankrotihalduriga kui ka sise- ja kultuuriministeeriumiga, püüdnud leida lahendusi. Kui võlausaldajate ootus oli see, et kirik tuleb ja maksab võlad kinni, siis selleks ei ole vahendeid,» rääkis Toompuu.
Ta rõhutas, et kõik kiriku kogudused on isemajandavad ja poleks aus, kui teine kogudus peaks hakkama Aleksandri koguduse võlgu maksma. «Kusagilt tuleb ju need vahendid võtta, see tähendab, et tuleks maha müüa mõne teise koguduse vara.»
Tema sõnul püüab konsistoorium anda nõu ja otsida lahendusi. «Teise koguduse võlgu ei saa maksta kinni teiste arvelt,» rõhutas ta.
Toompuu tõi välja, et algusest peale on olnud selge, et kogudusel ei ole suurkirikut otseselt vaja. Veelgi enam, Narva kogudus ei suudaks kirikut oma jõududega ka üleval pidada. «Narva Aleksandri kiriku projekt on algusest peale olnud koostööprojekt riigiga, kohaliku omavalitsusega,» ütles praost. Ta lisas, et kirikul on olnud laiem funktsioon – olla esindushoone ja koht, kus kontserte korraldada.
Pevkur: olukord on keeruline
Peapiiskop Urmas Viilma kinnitas, et EELK ei ole end taandanud kaasvastutusest. «Suvel tegin isiklikult pankrotihalduri ja siseministeeriumi esindaja juuresolekul võlausaldajatele ettepaneku ühise juriidilise keha loomiseks Narva kiriku haldamiseks ja seal kultuuri- ja jumalateenistusliku elu korraldamiseks eesmärgiga teenida pikaajaliselt tagasi võlausaldaja eest tekkinud võlgnevus. Võlausaldajad ei ole seni sellele pakkumisele vastanud,» kommenteeris Viilma (pikemalt loe siit).
Siseminister Hanno Pevkur nentis, et riigil ei ole pankrotivara puhul ostueesõigust, mis tähendab, et pankrotihaldur peab oma menetlusega edasi minema. Riik vahele astuda ei saa, enampakkumisel võib osaleda kestahes.
«Riik on sinna investeerinud ise väga palju raha, selles mõttes on üsna keeruline seis, aga pankrotihaldur peab seadusest tulenevaid kohustusi täitma.»
«Minu ettepanek justiitsministeeriumile oli, et pankrotiseadusesse võiks kirjutada erisuse, et teatud vara puhul – näiteks surnuaiad ja kirikuhooned – võiks olla riigil enampakkumise puhul ostueesõigus, kui me räägime pankrotimenetlusest,» ütles Pevkur.
Möödunud nädalal toimus Pevkuri kinnitusel ümarlaud, kus osalesid näiteks kultuuriministeeriumi, Eesti Kontserdi, Narva linnavalitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindajad. Arutati, mis kirikust edasi saab, milline huvi oleks seda osta.
Plaani pole
«Eesti Kontsert ütles, et Narvas üks kontsertpaik oleks mõistlik ja nad suudaksid sarnaselt Peterburi Jaani kirikuga seal tegevust sees hoida. Kui kogudus ja Eesti Kontsert koos toimetaksid, siis oleks sellel jumet.»
Tema sõnul kinnitas luterlik kirik, et neil endal sellist raha välja panna ei ole, mida võlausaldajad eeldaksid.
«Kindlasti on riigi poolt keeruline minna sinna mingit summat pakkuma. Kultuuriministeerium ütles, et nemad sellest huvitatud ei ole ja siseministeerium kirikut ostma hakata ei saa. Eks elu näitab, kas on või ei ole huvilisi»
Tauno Toompuu sõnul jälgitakse samuti, kuidas enampakkumine läheb ning kellega saaks koostööd teha.
Lisaks kirikuhoonele läheb müüki koguduse metsamaa Vaivara vallas, äri- ja eluhooned ning hoonestamata kinnistud Narva linnas. Müüdavad kinnistud on suurkiriku hoone Kiriku tänav 9 hinnaga 500 000 eurot, Kreenholmi tänav 22 hinnaga 40 000 eurot, Vabaduse tänav 20 hinnaga 20 000 eurot, Kiriku tänav 3 hinnaga 140 000 eurot, Vestervalli tänav 11a hinnaga 30 000 eurot, Vaivara vallas asuv metsamaa hinnaga 65 000 eurot, Kiriku tänav 1 hinnaga 25 000 eurot ja Kiriku tänav 7 hinnaga 25 000 eurot.
Sininõmme ja Vaivara kalmistud müügis ei ole.
Viru maakohus kuulutas koguduse pankroti välja 2015. aasta aprillis.
Narva Aleksandri Kogudus läks pankrotti, kuna kogudus ei suutnud täita suurkiriku taastamistöödega seotud kohustusi ehitusfirma AS Eviko ja mitmete teiste võlausaldajate ees.
Riik on suurkiriku hoone taastamisele kulutanud rohkem kui 2 miljonit eurot, millest miljon eurot finantseeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.