Euroopa Keskpank ostis möödunud nädalal üha jõulisemalt riigivõlakirju. Intensiivse sekkumise tagant paistab hirm, et eurotsooni võlakriis võib eskaleeruda.
Euroopa Keskpank kardab kriisi süvenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avaldatud andmetest nähtub, et EKP ostis nädalaga 1,1 miljardi euro eest riigivõlakirju. Nädal enne seda oli vastav summa 603 miljonit eurot.
Tõusev ostutempo näitab, kuidas EKP on sunnitud tegutsema selle nimel, et valitsuste laenuvõtmise kulud kontrolli alt ei väljuks – kuigi tegelikult on pank ise öelnud, et peamiselt peaksid investorite usalduse taastamise nimel pingutama eurotsooni juhtivad poliitikud.
Tõus tuli vaatamata sellele, et tehinguid võlaturul jõulude ja aastavahetusega seoses vähevõitu oli.
EKP väidab, et tegutseb lihtsalt turumehhanismide korrigeerimise nimel ja ei luba asjal mingil juhul niikaugele minna, et USA-stiilis «kvantitatiivse leevendamisega» majandust toetama hakata.
«Nimetatud toimingute eesmärgiks ei saa ja ei tohi olla valitsuste abistamine,» ütles keskpanga juhatuse liige, üks karmima liini pooldajaid Jürgen Stark nädalavahetusel Saksa ajalehele Stuttgarter Zeitungile.
Samas tunnevad keskpanga juhid end selles olukorras ilmselt ebamugavalt, kuna julgustavad tahes-tahtmata ootusi, et pank hakkab järjest agressiivsemaid samme astuma.
Kuna panga riskid on üha suuremad, kahekordistab ta sel kuul emiteeritud aktsiakapitali 10,76 miljardi euro peale, tõstes reserve kahjude puhuks.
See omakorda vallandas spekulatsioonid, et pank valmistub veelgi jõulisemalt võlakirju kokku ostma. Stark ütles aga, et aktsiakapitali kasvatamisel «ei ole midagi pistmist praeguse olukorraga, vaid seda tehakse lähtuvalt 2009. aastal käivitatud analüüsist».
EKP alustas riigivõlakirjade ostu kampaaniat maikuus, tänavuse eurokriisi tipphetkedel. Alguses osteti võlakirju 10 või enama miljardi euro eest nädalas, hiljem võeti tempot maha ja mõnel nädalal oste ei sooritatud.
Detsembri alguses ärkas programm aga taas ellu, kuigi algseid mõõtmeid ta veel saavutanud pole.
Hiljutiste ostude üksikasju EKP ei avalda, kuid üldiselt arvatakse, et valdavalt on tegemist Portugali ja Iiri riigivõlakirjadega, sest sinna on finantsturgude pinged praegu koondunud.
Kokku on keskpank maikuust alates ostnud võlakirju 73,5 miljardi euro eest. Ning seda summat üritab EKP täna eurotsooni finantssüsteemist välja tõmmata, et nullida oma meetmete tõttu tekitatud inflatsioonisurvet.
Copyright The Financial Times Limited 2010.