Söö. Maga. Mängi (1)

Kaarin Kivirähk
, kunstikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kris Lemsalu teose «Lahedad käteta tüdrukud» osa.
Kris Lemsalu teose «Lahedad käteta tüdrukud» osa. Foto: Temnikova & Kasela galerii

Kes siis poleks kuulnud muinasjuttu tulipunasest lillekesest, kaunitarist ja koletisest? Tallinna Kunstihoones toimetab sellenimeline näitus, ainult et kaunitari ja koletise asemel on legendaarne eesti maalikunstnik Tiit Pääsuke ja nüüdisaegse kunstielu tõusev täht Kris Lemsalu. Tulipunase lilleõie asemel märkame eesruumis aga mingisugust hiiglaslikku taime, mis kasvab välja Lemsalu magamiskotis elutsevast loomaskulptuurist.

Näituse avamisele oli kogunenud umbes sama palju inimesi kui aastavahetusel kunstihoone ruumides toimunud Mutant Disco peole – ruumis oli raske liikuda. Selle järgi võis otsustada, et mõlemal kunstnikul on suur fänniklubi. Pole ka imestada, kunstnike stiil on selline, millega on kerge suhestuda – see on värviline ja humoorikas, samas ka ootamatu ning leidlik. Lemsalu on muidugi totaalselt cool, ka on tema teostes alati mingi rõve vimka, mis paneb rõõmsalt sissepoole naeru pugistama. Pääsuke aga elav klassik, kelle maalid on pilkupüüdvad ja mängulised ning rõõmustanud vaatajaid juba aastakümneid.

Eestis ei ole väga populaarne korraldada eri kunstipõlvkondi kaasavaid näitusi. Isegi kesklinna Eesti Kunstnike Liidu galeriid on jaotatud nii, et Hobusepea ja Draakoni on pigem noortele kunstnikele ja Vabaduse galerii vanematele. Kui vaadata Kumu kunstimuuseumi duonäitusi, siis pannakse ikka kokku nn ühe koolkonna või ajastu kunstnikud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles