Uuring: homotemaatikat tuleks koolis asjatundlikumalt käsitleda (1)

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Koolis tuleks õppeainetes asjatundlikumalt ja neutraalsemalt käsitleda homoseksuaalsuse teemat, et säilitada noorte vaimne tervis, selgus värskest uuringust. 

Võrdõigusvolinik ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut esitlesid täna värsket uuringut LGBTQ (lesbid, geid, biseksuaalid, transsoolised ja queer) inimeste kogemustest.

Muuhulgas selgus, et kooliealisena kogesid LGBT inimesed läbi suuri eneseotsinguid, segadust ja depressiooni, sest sellesse ikka jäi sageli ka oma seksuaalse orientatsiooni mõistmine ning äratundmine, et eristutakse teistest. Peamised probleemid, mida intervjueeritud seoses oma seksuaalse sättumuse või transsoolise identiteediga kooliajal välja tõid, olid eneseotsingute keerukus, eelkõige maakohas või väikelinnas, ümbritsevate inimeste mõistmatus ning sellega seotud vaimse tervise probleemid ning tugiisikute ja -süsteemide vähesus.

Samas ei seostatud negatiivseid kogemusi koolis alati oma seksuaalse orientatsiooni või transsoolise identiteediga, peamiselt seetõttu, et tol ajal oldi veel kapis. Need, kes meenutasid kooliajal aset leidnud negatiivseid kogemusi, tõid paralleele üldise koolikiusamisega. Leiti, et neid, kes teistest eristuvad, kiusatakse nagunii ning pole vahet, mis alusel. Näiteks võis kiusamise põhjuseks olla tavapärasest eristuv välimus.

Leiti, et õpetaja, kes teemat ei valda, võib teha rohkem kahju kui kasu.

Õppeainetes homoseksuaalsusest rääkimine on siiani juhuslik ja sõltub pigem konkreetsest õpetajast. Vanemad intervjueeritavad rõhutasid, et nende kooliajal oli homoseksuaalsus ja transsoolisus laiemas kontekstis tabu. Enda kogemust praeguste noorte olukorraga kõrvutades leidsid vanemad intervjueeritud, et tänapäeval on koolis noortel kergem. Kuid ka pärast taasiseseisvumist keskkoolihariduse omandanud tõid välja, et homoseksuaalsusest räägiti koolis (näiteks inimese- ja terviseõpetuse tundides) väga napilt või üldsegi mitte. Märgiti, et kui see teema jutuks tuli, siis enamasti patologiseeriti homoseksuaalseid inimesi.

Uuringus osalejad leidsid aga, et LGBTQ teemat ei käsitleta ka tänapäeva haridussüsteemis piisavalt ning et seda tuleks õpilastele koolis eri õppeainetes rohkem tutvustada. Nähti vajadust tuua LGBTQ teema õppekavadesse ja õppematerjalidesse, viidates vajadusele säilitada noorte (vaimne) tervis.

Nendes arvamustes lähtuti enda (ülalpool käsitletud) koolikogemustest, kus teadmatus põhjustas segadust ja keerulisi identiteediotsinguid. Näiteks arutles üks intervjueeritav: «Ja mida rohkem kool ja õpetajad pööraksid sellele tähelepanu, seda vähem oleks meil katkiseid inimesi. Sest et noor inimene reeglina ei ole... Ei tea ennast nii hästi, ei tea kõiki asju ja ta elab läbi kõiki asju. /--/ Et mitte otsida neid erinevusi, miks on mehed ja naised erinevad, miks on erinevad SOOD erinevad, vaid pigem just... seda, et noh, inimene on inimene ja sama siis ka tema seksuaalse sättumuse puhul. Et lähtuda PIGEM inimesest kui sellest, et miks ta on teistsugune.»

Õpetava personali rolli nähti hoiakute muutmisel olulisena, kuid mööndi, et paraku neil puuduvad teadmised ja oskused, kuidas LGBTQ teemaga suhestuda. Samuti leiti, et õpetaja, kes teemat ei valda, võib teha rohkem kahju kui kasu ning peeti oluliseks nende osalemist koolitustel.

Loomulikult oodatakse hariduses ka riigipoolset tuge. Positiivsete näidetena märgiti, et Eesti koolide jaoks on hiljuti loodud LGBTQ teemalisi õppematerjale ning viidud läbi koolitusi õpetajatele. Samas leiti, et Eesti riik võiks neid samuti neid tegevusi rahastada. Leiti, et LGBTQ teema edendamisel koolikontekstis võiks tulla initsiatiiv ja tegevus riigi tasandilt, haridussüsteemi reguleerivatelt institutsioonidelt.

Samuti leiti, et kuna õpetajatel puudub suuresti ettevalmistus, eksperditeadmised ja kogemus teemaga tegelemiseks, tuleks kaasata LGB kogukonna liikmeid, näiteks kutsuda neid kooli esinema ning õppematerjalide väljatöötamisel lähtuda nende vaatepunktidest ja kogemustest.

Uuringu koostas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei projekti «Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni» raames. Uuringus viidi läbi 28 kvalitatiivset süvaintervjuud inimestega, kelle seksuaalne orientatsioon jääb heteronormatiivsusest väljapoole või kes identifitseerisid end transsoolise inimesena.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles