Rõivas: kõigi uuringute põhjal ei tasu järeldusi teha

Peaminister Taavi Rõivas

FOTO: Elmo Riig

Peaminister Taavi Rõivas ei soovitanud väga tõsiselt uskuda küsitlust, mille tulemusel Eesti inimesed peavad Venemaa agressioonist suuremaks ohuks Euroopa pagulaskriisi.

Peaminister osutas tähelepanu, et Eesti inimeste hinnatava ohu kohta tehtud uuringu representatiivsus ei ole täielik, sest see on veebiuuring. «Ka küsimuse püstitusest sõltub tulemus, eriti uuringute puhul, mida ei telli sõltumatud asutused või meediaorganisatsioonid, vaid MTÜ-d, kel teatud teemal väga kindel seisukoht,» lisas Rõivas.

«Ma arvan, et keegi Eestis ei kahtle, et kõige eksistentsiaalsem ja tõsisem oht Eestile on mistahes sõjaline agressioon või oht Eestit okupeerida. Samas, kui hinnata ohtude esinemise tõenäosust, siis eksistentsiaalselt suur oht ei tähenda, et selle ohu tõenäosus oleks väga suur. Nii et tulemus sõltub küsimuse täpsest sõnastusest,» osutas Rõivas.

«Nii et selliste küsitluste puhul tasub olla väga allikakriitiline ja ma väga kaugeleulatuvaid järeldusi sellest ei teeks,» lausus Rõivas.

«Riigina on meie ülesanne olla valmis kõigiks ohtudeks, ka sellisteks, mille esinemise tõenäosus ei ole väga suur,» ütles peaminister. «Me ei saa kunagi olla liiga hästi ette valmistunud.»

Ka teist sama MTÜ tellitud uuringut erakondade reitingute kohta ei pidanud Rõivas eriti oluliseks. «Ma arvan, et mõistlik on ajalise järgnevuse huvides ja järelduste tegemiseks trende joonistada ikkagi sama metoodikaga järjepidevalt tehtavatest uuringutest. Turu-uuringud ja EMOR vastavalt ERRi ja BNSi tellimusel teevad küsitlusi sama metoodikaga kuust-kuusse, nendest uuringutest on märksa loogilisem otsida trende ja vahekordi. See, kui keegi teeb vahele hoopis teise metoodikaga tänavaküsitluse ja saab hoopis teised arvud, siis igaüks saab aru, et pole mõtet neid samasse võrdlusritta panna,» leidis Rõivas.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sekundeeris tema arvamusele: «Iga nädal tuleb mingeid uuringuid, populistide aeg on käes. Küsimus on see, mis nende uuringute varjus toimub, kas seal taga on ka tegusid,» märkis Tsahkna. «Ei ole mõtet küsida, kas ühed uuringud on õiged või valed, vaid selle emotsiooni tase on nii kõrge. See kraadib emotsiooni taset ühiskonnas, neid ei ole mõtet üle tähtsustada,» arvas Tsahkna.

Rõivas lisas: «Ma usun, et Eesti inimest ei ole pikalt populismiga võimalik lollitada. Me näeme ühiselt läbi õõnsad sõnad, et seesama EKRE – kas nende toetus on 10, 13 või 19 protsenti –, et nende sõnade taga on sisutühi retoorika, nende hirmutamine massimigratsiooniga tegelikult ei pea paika.»

Tagasi üles