Kuigi Tallinnas on kolm erakorralise meditsiini osakonda, on kõige rohkem tööd ja seega ka kõige pikemad ootejärjekorrad Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Inimeste teavitamiseks uued infotablood.
EMO järjekordi püütakse ohjata tehnika abil
1. aprill 2016, 18:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me panime ootesaali välja ekraanid, millelt pöörduja näeb n.ö onlines oma järjekorranumbrit ehk mitmes ta järjekorras on ning milline on temale määratud triaazikategooria värvus. Samuti on osakonnas eraldi ekraanid, kus on näha oodatav ooteaeg» näitas Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna ülemarsti Kristina Põld mõne kuu eest tehtud uuendust.
Kuigi Postimehe külaskäigu ajal tööpäeva hommikul oli ooteruumis rahvast vähe, näitas tabloo, et mõnel hädalisel tuleb arsti jutule pääsemist oodata vähemalt paar tundi. Kuigi tehniline lahendus peaks elu kergemaks tegema, tunnistab Põld, et mõnikord põhjustab see hoopis paksu pahandust.
«Inimesed vaatavad, et ühes läbivaatustoas ei ole kedagi ja mina pean siin ootama, aga meil on kõik neli kabinetti erinevalt varustatud ning lisaks võtavad kabinettides patsiente vastu erinevate oskustega arstid» selgitas Põld. Nii võibki tekkida olukord, kus kirurgilises kabinetis ootab arsti vastuvõttu 5 inimest, samas aga üldarsti abi pakkuvas kabinetis on ootel ca 15 patsienti. «Aga me ei saa inimest vastu võtta kabinetis, kus puudub vajalik varustus ning kus me ei saa pakkuda talle temale kõige paremini sobiva arsti vastuvõttu,» rõhutab Põld.
Kuna oodata tuleb tihti pikalt, siis teise uuendusena pakub triaažiõde valudega pöörduvatele patsientidele koheselt valuvaigisteid Sellest uuendusest hoolimata tunnistab anestesioloogiakliiniku juhataja Valdo Toome, et näiteks seljavalu puhul võib tundide pikkune ootamine olla piinarikas, sest ruumipuuduse tõttu pole võimalik pikali heita.
«Kui on väga hull olukord, siis alati saab inimese panna raskemas seisundis patsientide tsooni raamile pikutama, kuid raami vabanemine võtab sageli aega tunde. Selle põhjuseks on EMO ülekoormatus ka raskemas seisundis patsientidega. Haruldased ei ole olukorrad, mil kiirabi peab ootama enam kui tunni, selleks et saaks patsiendi EMO raamile ümber paigutada,» lisab Toome. Lähiajal peaks olukord paranema, sest pärast laiendustöid saab EMO enda käsutusse suuremad ruumid.
Aastas käib PERHi EMOs u 80 000 patsienti ja kaebusi laekub aastas 60. «Enamus kaebuseid puudutavad pikka ooteaega ning ka suhtlemisprobleeme,» rääkis ülemarst Põld. Dr Toome sõnul nurisetakse sageli ka selle üle, et miks tuleb analüüside vastuseid nii kaua oodata. «Aga meil on ju vaja, et keegi need ka üle vaataks ja otsuse langetaks,» põhjendas ta pikka ootamisaega.