Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca lekke tõttu jõudsid meediasse tuhanded dokumendid maailma tipp-pollitikute, sportlaste ja teiste kuulsuste seotusest maksuparadiisidega.
Hiina karmistas «Panama lekke» tõttu tsensuuri
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. aprill 2016, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina meedia vaikib nüüdse ja endise juhtkonna seotusest maksuparadiisidega, kuna see on seal riigis tabuteema, edastab Yle.
Eile jõudsid paar väikest uudisnuppu sel teemal Hiina internetiväljaannetesse, kuid need võeti tsensuuri käsul kiiresti maha.
Hiina riigimeedia uudised edastasid eile õhtul, et maksuparadiisidega on seotud mitmed väliskuulsused, samas ühegi hiinlase nime ei mainitud. Saatesse kutsutud Hiina eksperdid rõhutasid, et kui ka leitakse «Panama lekke» dokumentidest Hiina juhtide või ärimeeste nimesid, siis ei ole see tõend millegi ebaseadusliku kohta.
Hiina juhtide varas suurus ja maksupettused on tabuteema, mida Hiina meedia ei tohi poole sõnagagi mainida. Tegemist on silmakirjalikkusega, sest Hiinas on pikka aega käimas ulatuslik korruptsioonivastane võitlus ehk olukord on, et «suured sulid sõidavad tõllas, väikesed ripuvad võllas».
Hiinas tsenseeriti agaralt «Panama lekke» teemat lisaks peavoolumeediale ka sotsiaalmeedias ja blogides. Hiina kõige populaarsemal sotsiaalmeedia leheküljel Weibo oli juhtide maksupettuste teemaline väga karm kirjutis üleval vähem kui ühe tunni ja seda jõudis lugeda 6000 inimest, enne kui see jäädavalt kadus. Weibost eemaldati eile sadu «Panama lekke» kirjutisi, mida Hiina tsensuur pidas riigijuhtide mainet kahjustavaks.
Briti väljaanne The Guardian kirjutab viitega Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca andmetele, et Hiina kommunistliku partei poliitbüroo endiste ja praeguste juhtide seas on vähemalt kaheksa inimest ja nende pereliiget, kes on peitnud oma vara välismaale.
Üks neist hiinlastest olevat Hiina presidendi Xi Jinpingi õemees Deng Jiagui, kelle kohta hakkas maksupettuse info levima paar aastat tagasi. Deng Jiagui asutas Briti Neitsisaartele 2009. aastal kaks varifirmat, kui ta naise vend Xi oli juba Hiina poliitbüroos juhtival kohal, kuid veel mitte oma riigi president.
Hiina teine kahtlane isik on Li Xiaolin, kes on kunagise peaministri Li Pengi tütar ja keda tuntakse kui «keisrinnat». Väidetavalt kontrollib see naine Hiina riikliku energiafirma kogu tegevust.
Li Xiaolin ja ta abikaasa Liu Zhiyuan olevat lekke andmetel Liechtensteinis tegutseva Fondation Silo fondi omanikud.
Hiina pekingi ülikooli korruptsiooni uurimiskeskuse politoloogi Zhuang Deshui arvates takistavad Hiina võimud lekke ja rahapesu kohta adekvaatse informatsiooni jõudmist hiinlasteni. Tema sõnul tekivad Hiinas poliitilised probleemid alles siis, kui mitu miljonit hiinlast juhte enam ei usalda.
Zhuangi arvates kahandab hiinlaste silmis maksupettuste paljastust asjaolu, et see tehti välismaal, Panamas, ja mitte Hiinas.
Hiinlasest eksperdi sõnul on Hiinas korruptsioon osa kultuurist, sest äritegevusse on kaasatud tavaliselt perekond ja sugulased, kellest on kasu.
«Korruptsioonivõrgustikus on sugulasi, töötajaid ja inimesi, kes mingil viisil kasulikud on ja kellele ei pea selle eest palju tasuma. Korruptsiooni tulu ja ressursid jaotatakse selle võrgustiku sees, mis toob kaasa võimu monopoliseerimise,» selgitas asjatundja.
Zhuangi arvates ei saa «Panama lekke» põhjalt kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Hiinlaste mõjutamiseks on vaja vettpidavaid tõendeid, et nende riigijuhid hankisid ebaseaduslikul viisil endale vara ja eeliseid.