Riigikogu võib anda välismaalastele samasoolise partneri juurde tulekuks elamisloaõiguse
Täiendatud kommentaaridega kell 13.06!

Ülle Madise.

FOTO: Sander Ilvest

Riigikogu otsustas täna toetada õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut ja asuda muutma välismaalaste seadust, mis ei luba anda kolmanda riigi kodanikule Eestisse samasoolise kooselupartneri juurde elama asumiseks elamisluba.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 42 saadikut, kelle hulgas oli 20 reformierakondlast, 15 sotsiaaldemokraati, viis Vabaerakonna fraktsiooni liiget ja kaks saadikut Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL). Ettepaneku vastu oli 19 inimest, nende seas kogu Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon, üheksa IRLi ja kolm Keskerakonna saadikut. Kolm riigikogu liiget jäi erapooletuks ja 30 ei hääletanud.

Ettepaneku toetamisega sai parlamendi põhiseaduskomisjon ülesande algatada eelnõu, mis viiks seaduse põhiseadusega kooskõlla.

Õiguskantsler märkis ettepanekus, et kui praegu annab välismaalaste seadus kolmanda riigi kodanikule õiguse taotleda elamisluba Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks, siis samasoolise kooselupartneri juurde elama asumiseks elamisluba anda ei saa. Samal ajal võivad Euroopa Liidu kodanikud ning ka mõnes teises euroliidu riigis resideerunud Eesti kodanikud samasoolise elukaaslase Eestisse kaasa võtta.

«Nüüd jõuame selle põhituumani, et samasoolise kooselupartneri saab enda juurde Eestisse elama tuua üksnes Euroopa Liidu kodanik või see Eesti kodanik, kes on elanud tükk aega kuskil mujal Euroopa Liidus, ehk neid inimesi, kes on püsinud kodumaal, kohtleb Eesti riik halvemini ilma mõistliku põhjuseta, ühtki sellist põhjust välja ei tulnud,» rääkis Madise täna riigikogus ja lisas, et selline olukord ei ole mitte ainult absurdne, vaid tema hinnangul ka põhiseadusevastane.

Madise sõnul nõuavad nii Eesti põhiseadus kui Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon inimeste võrdset kohtlemist kooselu võimaldamisel. «Kuna Eestis ei ole samasoolistel partneritel võimalik abielluda, ei ole neil erinevalt erisoolistest elukaaslastest võimalik astuda samme selleks, et täita välismaalaste seaduses sätestatud tingimusi koos elamise eesmärgil elamisloa saamiseks,» märkis ta oma ettepanekus.

Ta täpsustas riigikogus, et samasooliste inimeste abielu võimaldamist tema ettepanek ei puuduta. «Euroopa Liidu õigusest ega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ei tule kohustust samasooliste isikute abielu võimaldada, küll aga tuleb kohustus käsitleda samasooliste isikute hingelist sidet, püsivat seost soovi luua ühine majapidamine perekonnaeluna, mis on kaitstav nii inimõiguste konventsiooni kui ka Eesti vabariigi perekonnasätete kohaselt,» selgitas Madise.

Probleemi ulatusest rääkides ütles ta, et kolm vastavat elamisloataotlust on politsei- ja piirivalveametile juba esitatud ja lisaks on mitmel korral eitavalt vastatud küsimusele, kas on partnerile võimalik elamisluba taotleda. «Meie poole on pöördunud ka Eesti LGBT Ühing. Nii et konkreetsed inimesed on olemas,» lisas õiguskantsler.

Ettepaneku vastu hääletanud EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme avaldas riigikogus arvamust, et tegu pole mitte põhiseadusliku probleemi, vaid ideoloogilise üritusega, mille käigus üritatakse õõnestada perekonna mõistet, Eesti konservatiivset immigratsioonipoliitikat ja väikeste viilude kaupa jõustada kooseluseadust. «Minu kui suveränisti ajab tagajalgadele väide, et mingisugune üks või teine küllaltki otsitud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend annab põhjust meie põhiseadust ja meie riigikorraldust hakata jälle uppi keerama, olgugi et õhukeste viilukeste kaupa,» märkis ta.

Samuti ettepanekule vastuseisu väljendanud IRLi kuuluv Ken-Marti Vaher ütles, et fraktsioon ei näe õiguskantsleri tõstatatud teemas põhiseadusvastasuse küsimust. «Meie hinnangul see, mis puudutab välismaalaste seaduses perekondade ühinemise temaatikat, on selgelt poliitilise arutelu, poliitilise debati ja sellest tulenevalt ka poliitilise valiku teema, mitte nii-öelda juriidiline kohustus, kuigi sellisena on see täna meie ette on toodud põhiseaduskomisjoni vahendusel,» lausus ta.

Tema sõnul oleks tegu üsna ulatusliku perekondade ühinemisõiguse laiendamisega, mille järgmine samm oleks selles tõlgenduses universaalne ühinemisõigus igasuguses faktilises kooselus elavatele paaridele, mitte ainult samasoolistele. «Omaette teema puudutab ka rahvusvahelise kaitse saajaid, kelle suhtes samuti oleks selle tõlgenduse järgi vajalik tagada laiem käsitlus ja laiendatud nii-öelda õigus,» rääkis Vaher, kelle sõnul võivad vastavad arutelud küll jätkuda, kuid sel juhul tuleb õiguslik lähenemine lahutada poliitilisest debatist.

Tagasi üles