Just maapiirkondades annab auto eakale vabaduse: ta saab sõita arstile ja poodi, osaleda kultuurisündmustel, külastada lähedasi. Üle Eesti toimuvatel koolitustel on võimalik värskendada oma liiklusteadmisi ja läbi teha neid liiklusolukordi, kus autojuht end kindlalt ei tunne.
Sõiduõpetaja Priit Lilleorg sõnas, et sageli tehakse eakale autojuhile oma hinnangutes liiga ja enamasti on igapäevasõitjad heal tasemel autojuhid. Ta kirjeldas tüüpilist juhtumit, kus noorel sõidukijuhil on vaja jõuda punktist A punkti B ja maanteel satub tema ette 70 km/h sõitva eaka auto. „Siis kiputaksegi üldistama, et eakad „venivad“. Aga seda me muide arutame ka, kuidas lahendada olukord, kui sinu taha on kogunenud autode rong,“ tõi näiteks.
Maanteeamet koostöös riigiasutuste ja omavalitsustega on juba kolm aastat viinud läbi koolitust „Väärikas mootorsõidukijuht“. Sel kevadel toimuvad koolitused kokku kuues ja sügisel veel üheksas Eesti linnas.
Gepri Koolituskeskuse koolitaja Priit Lilleorg viis läbi koolitused eelmistel aastatel ja koolitas ka neid, kes sel korral temaga koos väärikaid juhte juhendavad.
„Meie eesmärk on toetada eakat juhti, leida tema kitsaskohad ja julgustada liikluses osalema,“ sõnas ta. „Tihtipeale on nende juhtide õpingud jäänud kaugesse nõukaaega. Vahel ei teata uuenenud liiklusreegleid, liikluskorraldusvahendeid või häid tavasid, kuidas käituda ühes või teises olukorras,“ loetles ta mõned teemadest, millest koolitusel kõneldakse.
Lisaks teooriaosale läbivad eakad kaks 45-minutilist sõidutundi. Lilleorg sõnas, et eelnevalt on osalejad pannud kirja oma soovid: kes tahab proovida parkimist, mis on üsna sage soov, õppida ökonoomset sõitu või koos juhendaja läbi sõita uusi liikluskorralduslahendusi. „Näiteks mõnda „turboringristmikku“, mida ei oska vahel ka kutselised autojuhid õigesti sõita,“ tõi ta näiteks.
Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Solveig Edasi selgitas, et koolitusele registreerumisel on eakad vahel küsinud, et kui selgub, et nende teadmised ja oskused on aastakümnete jooksul ajale jalgu jäänud, siis kas on oht juhilubadest ilma jääda või kohustatakse teda uuesti eksamile minema.
„Täiendkoolitus ei ole eksam ja koolitusel osalemine on vabatahtlik. Meie eesmärk on värskendada koolitatavate liiklusalaseid teadmisi ja sõidu osas anda eakale tagasisidet tema juhtimisvõimekuse kohta,“ lisas ta.
Koolitusse on kaasatud ka perearst, kes kõneleb nägemisest ja kuulmisest, reaktsioonikiirusest, aga samuti näiteks liigeseprobleemidest.
Reaktsioonikiirust tervisetõendi väljastamisel kontrollida ei saa (veebis võib seda ise testida näiteks SIIN). Priit Lilleorg arutles, et ehk võiks ka Eestis rakendada lahendust, kus kahtluste korral on perearstil võimalus saata inimene sõidukatsele, et kontrollida, kas liigeldes tehakse otused piisavalt kiiresti. „Kui ma neile koolitusel ütlen, et peate hoidma suuremat pikivahet, sest te ei reageeri sama kiiresti kui 20-aastane, siis nad mõistavad seda väga hästi,“ kinnitas ta.
Alates 2013. aastast on koolitaja pidanud siiski kolmel korral soovitama eakal autojuhtimisest loobuda ning koolitaja sõnul said kõik kolm eakat sellest aru. „Enamasti on see tervisega seotud. Vahel on nad ka ise öelnud, et ka lapsed soovitavasid auto müüa ja mitte sõita, aga enne sooviti sõiduõpetaja arvamust kuulda,“ lisas Priit Lilleorg.
Igapäevasõitjate seas on sõiduõpetaja sõnul oskused siiski päris head. Vanus ise pole küsimus. Lilleorg selgitas, et 82-aastane võib olla väga hea autojuht. „Nii ergas, nii tubli, mul pole midagi talle öelda, tõeliselt „terav pliiats“,“ sõnas ta. Samas ei tohiks mõni 60-aastane oma tervise tõttu autot juhtida.
Koolitusele on tulnud ka neid, kes soovivad uuesti sõitma hakata, sest mees, kes seni autot juhtinud, on manala teele läinud. „Ta elab maapiirkonnas, sõita on vaja, aga tunneb end esialgu ebakindlalt,“ sõnas Lilleorg.
65+ elanike hulgas omab juhtimisõigust praegu 30%. Paljud neist aktiivselt liikluses osalevad, pole teada. Solveig Edasi lisas, et statistika näitab, et vanemad mootorsõidukijuhid on liikluses tasapisi kasvav riskirühm, aga nad moodustavad elanikkonna vananemisel ka järjest suurema osa liiklejatest.
Liiklusõnnetuste analüüsi põhjal on vigastusrisk suurim just 18–35-aastastel ning 75-aastastel ja vanematel meestel. Koolituse tagasiside põhjal saab väärikate juhtide muredest välja tuua, et aastate lisandudes on raskem oma tähelepanu jagada, samuti unustatakse pöörata pilk peeglisse, mille tagajärjel sooritatakse ohtlikke rajavahetusi jms.
„Tihtipeale kiputakse meil vastandama noori juhte eakatele. Meie sellist suhtumist ei poolda. Noorte probleemid tihtipeale seonduvad n-ö piiride katsetamisega, sõidukogemuste omandamisega aga ka suurema adrenaliinivajadusega ja impulsiivsusega. Eakamad juhid omavad suuremat liikluskogemust ja seepärast võtavad teadlikult vähem liiklusriske,“ selgitas Solveig Edasi.
Sel aastal on esimene koolitus juba toimunud, järgmine leiab aset 18. aprillil Tallinnas (vaata koolituste toimumisaegu SIIT).
Nii 2015. aastal Maanteeameti korraldatud fookusgrupiuuring kui pilootprojekti tagasiside tõid välja, et eakamatel juhtidel on mõnevõrra aegunud teadmised liiklusreeglitest, ebakindlus muutunud liikluskeskkonnast ja east tingitud terviseprobleemid.
Koolitusi on ka edaspidi plaanis korraldada ennekõike suuremates linnades ja nende lähiümbrustes, kus liiklejate ja nende hulgas ka eakate autojuhtide hulk on kõige suurem.
Linnades, kus koolitust on juba eelnevalt tehtud, on huvi suurem. On juhuseid, kus kaks aastat tagasi koolituse läbinu sooviks uuesti end registreerida. Ka tagasiside on olnud positiivne ja paljud koolitusele tulijad on öelnud, et on saanud soovituse oma eakaaslaselt.
Tallinnas 4. aprillil toimunud koolitusgrupp oli huvilisi täis ja näiteks Saaremaal 19. aprillil toimuvale koolitusele pani esimese kolme päevaga end kirja juba 17 eakat. „Seega eakad juhid ise tunnetavad vajadust end liiklusalaselt koolitada,“ võttis Solveig Edasi kokku. Sel kevadel saab osaleda veel viiel koolitusel.