Arstiteadlane: ärge unustage petti!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pett kuulub piimasaaduste tippude hulka.
Pett kuulub piimasaaduste tippude hulka. Foto: PantherMedia / Scanpix

Ega neid maid väga palju olegi, kus piimasaaduste valik kauplustes on sama rikkalik kui meil. Aina uute ja uute toodete maitsmise kõrval ei maksaks aga unustada ka vanu ja tervislikke lemmikuid. Nagu näiteks petti! Pett kuulub kahtlemata piimasaaduste tippude hulka.

Petti tuntakse ka võipiima nime all ning oma olemuselt ongi see juba ammustel aegadel Eesti talurahva hulgas kõrgelt hinnatud keelekaste või valmistamise kõrvalsaadus. Petti võib juua kas rõõsana või hapendatult.

Meil poes saada olev hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel erinevatest piimhappebakteritest koosneva juuretisega. Koostise parandamiseks lisatakse tootele enne hapendamist natuke piima või lõssi (kooritud piima).

 

Väärt ja tervislik

Pett on kõrge bioväärtusega ja väga tervislik piimatoode. Hapendatud petis olevad elusad piimhappebakterid aitavad taastada soolestiku loomulikku mikrobiaalset seltskonda, soodustavad seedetegevust ning mitmete toitainete imendumist. Võipiima hapendamise käigus tekitavad spetsiaalse juuretise bakterid tootesse vähesel määral ka uusi tervistavaid ühendeid, nagu näiteks valuvaigistava, põletikuvastase ja ainevahetust ergutava toimega peptiide. Tingimata tuleks aga petti hoida jahedas. Sooja käes hoogustub bakterite elutegevus, mille käigus muudavad need järjest enam piimasuhkrut ehk laktoosi piimhappeks. Tulemuseks on liiga hapu jooks, mis ei pruugi enam olla maitsev ega ka seedimisele sobiv olla.

Pett on toitainerikas rüübe. Kõige rohkem on petis vett, tervenisti 90–92 protsenti. Seetõttu sobib pett suurepäraselt nii keha veetasakaalu hoidmiseks kui ka kiireks janu peletamiseks. Peti eelis janukustutajana näiteks veega võrreldes on see, et selles olev vesi on seotud valkudega ja imendub soolestikust vajaliku aeglusega. 100 grammis petis on 4–4,5 grammi süsivesikuid ja lõviosa sellest moodustab piimasuhkur.

Peti üks häid omadusi on aga see, et piimhappebakterid on joogi hapnemise käigus osa laktoosist ära kulutanud või siis on bakterite eritatud ensüümid piimasuhkru lõhustanud. Seetõttu võivad petti muretult juua ka need mõned inimesed, kellele rõõsas piimas olev laktoos põhjustab seedeprobleeme. Iga petisõõmuga saab jooja ka kena koguse täisväärtuslikke piimavalke. Peti valgusisaldus on 100 grammi kohta 2,5–3 grammi. Hapnemise käigus paraneb valkude seeditavus ning kaob nende võimalik allergeensus. Rasva on petis ülivähe, kõigest pool grammi 100 grammi kohta. Peti kalorsus on 30–35 kcal 100 grammi kohta, mis on kindlasti lisaboonus saleda joone järgijatele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles