Tarand soovitas parteide nimekirjad surnud hingedest puhastada

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Tarand.
Kaarel Tarand. Foto: Tairo Lutter

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi hinnangul võiks korraldada erakondade liikmete elektroonilise kordusregistreerimise, et puhastada parteide nimekirjad niinimetatud surnud hingedest.

Tarand rääkis täna komisjoni senist tegevust kokku võtnud konverentsil, et lisaks sellele, millega komisjon on saanud viie aasta jooksul tegeleda, on erakonnaelus veel hulgaliselt teemasid, kus on vähem selgust kui erakondade rahastamises. Ta tõi näiteks erakondade liikmeskonnad ja märkis, et kuigi liikmete nimekirjad on avalikud, ei saa nende järgi sugugi kindlalt väita, et kõik liikmed tegelikult ka olemas on ja erakondades tegutsevad.

Tarandi sõnul on ka komisjoni töös ette tulnud juhtumeid, kus mõned inimesed on rahvastikuregistri järgi elust lahkunud, kuid jätkavad pangakontode kaudu visalt liikmemaksu maksmist. See näitab tema sõnul, et igapäevast liikmearvestust erakondades ilmselt ei toimu.

Olukorra muudab Tarandi sõnul veelgi segasemaks see, et liikmemaksu tasub üksnes väike osa erakondade liikmetest. «Kui riigi tasandil ei tule kõne allagi, et maksukohuslastest kodanikest ainult viiendik või kuuendik maksaks makse, siis erakondades on standardpraktika, et liikmemaksu kohustust ei kindlustata ega järgita täpselt. Liikmeskonna arvestus maksutehnilises mõttes on olematu nõudlikkusega,» rääkis ta.

Kui liikmemaksu tasumise järgi ei saa liikmete olemasolus veenduda, siis järgmine võimalus oleks tema sõnul vaadata osalemist hääletamisprotseduuridel. Samas võtab ka erakondade üldkogudest tema sõnul osa väga väike hulk inimesi ja näiteks 15 000 liikmega erakond võib oma kõige tähtsamal hääletusel esimehe valida vaid mõnesaja häälega. «See tähendab seda, et formaalselt esindab esimees ainult mõne protsendi liikmeskonna huve,» ütles Tarand.

Nii märkis ta, et kui erakonnad ise kirjeldavad end kui võimsaid, suurte rahvahulkade toetust nautivaid organisatsioone, mistõttu on nad justkui õigustatud teostama võimu ja paljusid esindama, siis tegelikult ei saa keegi olla päris kindel, et erakonnal, kel nimekirja järgi on 5000 liiget, oleks neid tegelikult rohkem kui 500.

Tarand võrdles erakondi teiste mittetulundusühingutega, kus tema sõnul nõutakse liikmemaksu maksmisest kõrvale hoidvalt liikmelt maks sisse või eemaldatakse ta liikmete nimekirjast. Samuti kehtivad mittetulundusühingute puhul tema sõnul kõrged kvooruminõuded, et tagada piisava osalejate hulga abil üldkoosoleku otsuste kvaliteet. Ka erakondadele võiks tema hinnangul kehtestada nõude, kui suur osa liikmetest peab otsuste langetamiseks üldkoosolekul osalema.

Tarand imestas, et tehniliselt arenenud riigis, kus kodanikud saavad kõikvõimalikke toiminguid teha ID-kaardiga elektrooniliselt, ei rakenda seda võimalust erakonnad. Ta märkis, et kui liikmed saaksid juhivalimistel e-hääletada, ei oleks vaja kõiki liikmeid mahutavate üldkoosolekute jaoks suuri paleesid, samuti oleks igale esimehele kasulik näidata, et tema poolt on hääletanud mitte mõnisada, vaid näiteks 5000 või 10 000 inimest.

Tema hinnangul aitaks moodsate tehniliste lahenduste kasutamine parandada ka erakondade mainet. «Miks seda ei tehta, seda ma ei tea, aga kui me meenutame mõnda juhtumit viimastest aastaatest, kus väidetavalt e-hääletamist on kasutatud, siis need on alati lõppenud suurema avaliku läbikukkumise ja jamaga,» ütles Tarand, kes soovitas erakondlastel ID-kaardi lahenduste autoritelt uurida, kuidas leida turvalisi mooduseid, mille abil parandada oma otsuste kvaliteeti ja hoida liikmeskonda poliitiliselt aktiivsena.

Lisaks märkis ta, et kui on kahtlus, et erakondade liikmete nimekirju täidavad surnud hinged, võiks elektrooniliselt korraldada ka erakondade liikmete kordusregistreerimise. Tema hinnangul peaksid kõik erakondadesse kuuluvad ja avalikes asjades kaasa rääkida soovivad inimesed sedavõrd lihtsa protseduuriga toime tulema. Inimesi, kes kannatavad nii suurt puudust, et pole saanud soetada omale vajalikke tehnilisi vahendeid, soovitas ta erakondadel aidata riikliku sotsiaalhoolekande kaudu, mitte püüda neid parteilises liinis viletsusest välja sikutada.

Tarand lisas erakondade rahastamise järelevalve komisjoni konverentsil, et kuni Eestis on ette nähtud erakondadele toetuv esindusdemokraatia, võiks olla üldine huvi, et nende maine oleks kõrge ja et nad oleksid formaalsete näitajate poolest teistele eeskujuks, eriti arvestades, kui luksuslikku riigieelarvelist toetust erakonnad Eestis naudivad. Seejuures soovitas ta riigikogul valimistevahelisel perioodil ennast kokku võtta ja kokku leppida uues rahastamismudelis, mis oleks paremas kooskõlas avaliku arvamuse ja õiglustundega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles