Rootsi maksuamet on sundseisus ja peab looma üle 2500 inimesele isikut tõendava dokumendi väljastamiseks libasünnipäevad, sest Rootsis on isikukoodid otsa lõppenud, kirjutab ajaleht Dagens Nyheter.
Rootsis said isikukoodid otsa (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me kutsume üles teisi riike Rootsi süsteemi mitte kasutama,» ütles Ingegerd Widell Rootsi maksuametist.
Rootsi isikukoodide süsteem viidi sisse juba 1947. aastal, olles üks esimesi, mis hõlmas kogu riigi rahvastikku.
Isikukoodi kuus esimest numbrit on olnud iga ühe isiklik sünnikuupäev, järjekorras aasta-kuu-kuupäev. Sellele järgneb neljakohaline kood.
Küsimuse on päevakorrale toonud sisserände kasv, vahendab DN.
Paljud sünnikuupäevad on juba kasutusel, seega tähendab see maksuametile antud mudeli muutmist. Hetkel on nn libasünnikuupäevaga isikut tõendava dokumendi saanud 2561 inimest.
«Enne IT-süsteemide ümberehitamist oli see keeruline. Antud inimsed on saanud isikukoodid, kus antud number on nende sünnipäevale võimalikult sarnane. Rahvastikuregistrisse läheb aga jätkuvalt kirja inimese õige sünnikuupäev,» ütles Ingegerd Widell Rootsi maksuameti äriarendus osakonnast.
Iga sünnipäeva kohta on naiste puhul võimalik kasutada 499 numbrikombinatsiooni ja meeste puhul on see 500, kirjutab DN. Iga päev sünnib Rootsis keskmiselt 500 last, seega probleem ei teki vastsündinutega.
Küsimuse on päevakorrale toonud sisserände kasv, vahendab DN. Hetkel puudu korrektsetest kuupäevadest 1950.-1960. aastal sündinud inimestele ja eriti just aasta alguses ehk vahemikus 1. jaanuar kuni 1. juuli. Põhjuseks on asjaolu, et antud vanuses Rootsi jõudnud immigrante, kes tulevad riikidest, kus rahvastikuregistri pidamine pole veel väga arenenud, on proportsionaalselt kõige enam. Eriti populaarne on aga 21. märts, sest sel kuupäeval tähistatakse nii Afganistanis kui Iraanis Pärsia uut aastat.